1 Angmene, ⸤aku nikereliinga⸥ na eni-kene molupu kene, yambuma Pulu Yili-nga Minéle-ni nilimú mele piliiku liiku telemele yambuma mani siliu mele eni aku-sipu kapula mani naa sirindu. We-mana-yambu ⸤numunu-bole-ni mindi piliilimili yambuma⸥ mani siliu mele eni aku-sipu ung-bo tunjupu mani sirindu. Krais-nga kangambula-pamema mindi muluringeliinga 2 na-ni eni ame mindi sirindu. ‘Eni langi tondulu púlima kapula naa nungí.’ nimbu kanupu kene langi tondulu púlima naa sirindu. Ekupu kepe langi tondulu púlima kapula naa nungí. 3 Eninga ui-numanu-wemani eni ambulupili molemeláliinga we-mana-yambuma-ni telemele mele telemele. Eni yambu-talape lupa-lupa molku “Oliu lumbili pulimulu yili olandupa, eni lumbili pulimelé yili mandupale”. Mola “Oliu ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu mele sumbi-niliele, eni ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu mele kapula naa tekem. Oliunga talapena oku molkumulanje kapula.” niku anju-yandu yambuma-kene numanu kis panjiku ung-muranale teku, ulu akuma telemele, akili numanu-uima pípili molemeláliinga telemele. ⸤Ulu telemele akuma-ni eni Mini Kake Tiliele-ni kamu ambululemú yambuma naa molku, yunga ungele naa piliiku, we-mana-yambuma mindi molemele mele liipa ora silimú.⸥ 4 ⸤Eni i-siku mele telemele:⸥ Yambu te-ni nimba mele: “Na Poll-nga yambale.” nilimú. Te-ni nimba mele: “Na Apollos-nga yambale.” nilimú. Eni aku-siku nilimele yambuma we-mana-yambuma mindi molku kene aku-siku piliiku nilimele.

5 ⸤Apollos kene Poll-sele nambimuna aprale teku tombulku nilimeleye?⸥ Apollos naeye? Poll naeye? Apollos olsu Auliele-nga kendemande-yisele mindi. Auliele-ni kongun lupa-lupa sirim yisele molupulu kene, kongun akili tirimbuleliinga eni “Krais sika.” niku tondulu munduku piliiring kupulanumele akisinjirimbulu yisele mindi molembulu. 6 Na-ni langi-bo turundu; pe langi-bo tunjurundu koleana Apollos-ni andupa no mundurum; akiliinga-pe Pulu Yili-ni ‘Langima mulie topa upili.’ nirim. 7 Akiliinga yambu langi-bo tonjulimále bi naa molemú; yambu puniena andupa no silimú yambale kepe bi naa-ko molemú; Pulu Yili-ni ‘Langima wendu upili.’ nilimú yi akili mindi bi molemú. 8 Yambu langi-bo tolemú yambale kene puniena andupa no silimú yambale kene yambu akuselenga kongun te ola-kilia te mania-kilia mele mólu. Yambu akusele-ni ⸤Pulu Yili-nga⸥ kongun mindi tingláliinga telembele mele akili mimi-sipa kanupa apurupa lupa-lupa méle kalomba. 9 Apollos olsu kene Pulu Yili kene tapú-topu kongun telemulu yima; eni Pulu Yili-nga puniele mele, ⸤akiliinga yunu mindi olandupale⸥.

Eni Pulu Yili-ni lkuli takupa molemú mele molemeleko. 10 ⸤Na eni muluringna ombu pulu monjupu ungma ung-bo tonjupu mani sirindu kene⸥ Pulu Yili-ni we kondu kolupa kene ‘Na lku-takuli kongunaliinga piliipa kungnjuli pelemú yili mulupili.’ nimba tondulu te we sirim. ‘Eni yunga lkuli angiliipili.’ nimba na tondulu akili sipa kene liipa mundurum-na eni muluringna ombu, ‘Lku angiliimbáliinga ponga polangi.’ nimbu mana ku-mulúma talape topu nusurundu, ku akumanga ola yambu te-ni lkuli takupa molemú. Akiliinga-pe lku takolemele yambuma-ni mimi-siku piliiku kongnjuku lku takangi. 11 Lkuli ola takungí kuma na-ni talape topu nusurundu akuma Yesos Krais yunu. Yambu te-ni alko topa ku lupa mare kapula naa nosimba. 12 Yambu mare-ni ⸤Pulu Yili-nga lkuli⸥ ku kanumanga olakundu takungíndu ku-gollu kene, ku-sillipa kene, ku-moni olandupa pulimú kuma kene, méle kaí akuma-ni takuku, mare-ni unji kene angki kene rais-wit-unji kene, méle kis akuma-ni takuku, telemele. 13 Penga Pulu Yili-ni yambuma kot tenjipa piliimba enale wendu ombá kene lkuli takolemele mele mokeringa lemba. Ena kanili kene tepi te-ni ‘Yambuma-ni kongun tiringma teku kunjuringinje mola teku kis-siringinje?’ nimba manda lemba. 14 ⸤Manda lemba kene⸥ yambu te-ni mania talape topa lelemú kumanga ola lku takombale tepi-ni naa nomba pora símu lem yunu méle kaluliele liimba. 15 Mola yambu te-ni lku takombale tepi-ni nomba pora símu lem kongun tembaliinga méle kaluli akili naa liimba. Yambu kanili yunu ⸤Pulu Yili-ni⸥ tepa liipa ‘Mindili naa nupili.’ nimba yu-kene molupa konjumba ulu-pulele simba akiliinga-pe yunu, tepi-ni yambu te nombá telemú kene yambuma-ni teku liiku yu wendu liilimele kene tepi-ni kamu naa nolemú yambale mele akili molumba.

16 Eni Pulu Yili molemú lku-sulumina aima kake tiliele molemele; Pulu Yili-nga Minéle eninga numanuna sukundu molemú; akili eni naa piliilimiliye? 17 Akiliinga, yambu te-ni Pulu Yili-nga lku-sulumina aima kake tiliele tepa kis-sim lem Pulu Yili-ni yambu kanili tepa kis-simbako. Pulu Yili-nga lku-suluminale ‘Yunga sulumina kake tiliele.’ nilimú, sulumina akili eni-enini, akiliinga aku-sipa tepa kis-simba yambale yu-ni yunu kepe tepa kis-simbako.

18 Eni-enini numanale-ni gólu toku naa piliai. Eninga yambu te-ni yunu piliipa kene, ma-koleana yambuma-ni ‘Oliu piliipa kungnjuli pelemú yambuma molemulu.’ niku piliilimili mele yu-ni aku-sipa ‘piliipa kungnjuli yambale moliu.’ nimba pilíímu lem ‘Aku-sipu nimbu naa piliambu.’ nipili. ‘Mana-yambuma-ni na kanuku kene ‘Sundupa sili-pili yambale.’ niku kanangi.’ nipili. Aku-sipa nimbá kene sika piliipa kungnjuli yambale molumba. 19 Mana-yambuma-ni piliiku kene ‘Akili piliipa kungnjuliele.’ niku piliilimili mele Pulu Yili-ni kanupa kene ‘Kelep tuli ulele.’ nimba kanolemú. Akiliinga ung te yunga bukna molemú, akili i-sipa mele: