1 Walse, kolea tenga, Yesos yunu Pulu Yili-kene popu topa ung nimba molupa kene penga nimba pora sirim kene yunga lumbili anduring yi te-ni yunundu nimba mele: “Auliele, oliu Pulu Yili-kene popu topu ung nimulú mele mani si. ⸤No-Liinjili⸥ Jon yunu lumbili anduring yi kanuma mani sirim akili mele oliu aku-sikunu mani si.” nirim.

2 ⸤Aku-sipa nirim kene piliipaliinga⸥ Yesos-ni eninindu nimba mele: “Eni Pulu Yili-kene popu toku ung ningíndu i-siku mele niai:

5 Aku-sipa nimbaliinga penga eninindu ung te wasie nimba mele: “Nu nunga pulu lelemú yambu te aima sumbulsuli ai-burum molumbana pukunu kene yunundu niku mele: “Ang, langi mare siyo. 6 Yi-poning te kolea tenga-lupa pumbandu nanga lkuna pemba okum akiliinga-pe na langi te naa lelemú akiliinga nu-ni na langi mare si.” nilkena kene 7 yunu-ni nundu nimba mele: “Nu-ni na buni te aku-sikunu naa si.” nilka. “Kangambulama kene ui lku-kuna angnjipu uru pímulaliinga na ola molupu ombu méle te nu kapula naa simbu, mólu.” nilka.

8 “Na-ni enindu nimbu siker: “Yunga angenale nimbaliinga ola molupa langi naa silka akiliinga-pe nu-ni yunu taki-taki mawa telkenaliinga yunu enimbu kolupa wendu omba langi silka.” niker.

9 “Aku-sipa telkaliinga eni ⸤nanga lumbili andúlima⸥ ndu ung te wasie nikerko: “⸤lápale, Mulú-Koleana Molemú Yili,⸥ mélema mawa teku “Si.” niai. Aku-siku tingí kene mélema sika simba liingí. ⸤lápale molemúna⸥ mélema korai. Aku-siku tingí kene mélema sika kanuku liingí. Lku-keri-puluna angiliiku “Lkundu wamiliye.” niai. Aku-siku ningí kene “Lkundu wai.” nimba kuna liimba. 10 Mawa tingí mélema sika simba liingí, kurungí mélema sika kanuku liingí, “Lkundu wamiliye.” ningí kene sika kuna liimba. Aku-sipa tembaliinga aku-siku teai.” niker.

11 “Eninga yi te yunga málale omba kene “Tata, oma te nambu si.” nimbá kene yunga lápale-ni wambiye te simbaye? 12 Mola kangale-ni “Tata, kera-múlu te nambu si.” nimbá kene yunga lápale-ni karoma mola koniwe-makena te liipa simbaye? 13 Pe eni numanu kis pípili molemele yambuma-ni aku-siku eninga kangambulama méle kaíma silimele lem, eninga Lapa Mulú-Koleana Molemú Yili-ni ⸤méle aima pulele naa simbaye? Lakupa simbale.⸥ Yambuma-ni yunundu “Mini Kake Tiliele oliunga numanuna omba mulupili si.” niku mawa tingí yambuma yunu-ni enini simba liingí.” nirim.

14 Walse yi te yunga numanuna kuru te mulurum-na ung manda naa nirim kene Yesos-ni kuru kanili topa makururum. Kurale wendu omba ulsu purum kene yi kanili ung nirim. Aku tirim kanuku kene yambuma mini-wale munduku muluring. 15 Akiliinga-pe yambu mare ⸤Yesos-kene numanu kis panjiring⸥ kanuma-ni niku mele: “Kurumanga nuim Belsipull Yesos-nga numanuna molupa kene yunu tondulu silimú-na yunu-ni kuruma topa makorolemú.” niring. 16 Yambu mare-ni Yesos manda leku “Nambulka nimbánje.” niku yunundu niku mele: “Nu sika Pulu Yili-ni ‘Kongun tenjani.’ nimba liipa mundurumnje kanamili, mulú-koleana ⸤Pulu Yili-ni mindi kapula temba⸥ ulu-tondulu te ti.” niring.

17 Enini aku-siku numanale-ni piliiring akili Yesos-ni piliipaliinga ‘⸤Yesos Seten-kene ele-tu muluringlieliinga Seten-ni yunu naa liipa tapunjulka akili lakuku piliangi.’ nimba⸥ eninindu nimba mele: “Yambu-talape te numanu tiluna naa pupili molku suku-singina oe panjiku eni-enini ele teku lupa-lupa molemele kene talape kanili pora nilimú. ⸤Mola⸥ lku tiluna pelemelé yambuma numanu tiluna pupili naa molku eni-enini ele telemele kene yambu-talape kanili sungu siku lupa-lupa mulungí. 18 Aku-sipako, Seten-ni yunga kuru te topa makurulkanje aku telkaliinga yunga talapele kene ele mele telka. Penga yunga talapele nambi-sipa kapula molkemelaye? ⸤Pora nilka.⸥ Eni nandu “Belsipull-ni yunu liipa tapunjilimú-na yunu-ni kuruma topa makorolemú.” nikimili akili. Sika aku-sipa telkanje Belsipull yunga talapele pora nilka.

19 “Ung te kamu piliai. Na-ni Belsipull-nga tondulale-ni kuruma topu makuruliu lem eninga yima-ni naenga tondulale-ni kuruma toku makurulemeleye? Akiliinga, ⸤eninga yi kuruma toku makorolemele yima-ni ‘Pulu Yili-ni oliu tondulu silimú-na oliu-ni kuruma topu makorolemulu.’ niku piliilimiláliinga⸥ eni nandu nikimili ung ima yi kanuma-ni ung piliiku apuruku kene “Eni gólu tokomele.” ningí. 20 Akiliinga-pe sika Pulu Yili-ni na tondulu silimú-na na-ni kuruma topu makurundu lem Pulu Yili yi nuim kingele molumba enale eni molemelena kórunga wendu um.” ⸤nirim.⸥

21 “Yi tondulu puli te-ni ele mélema ambulupa yunga lkuli nokupa konjulimú kene yi te-ni we kapula sukundu omba mélema wa naa liilimú. Yunga lku lelemú mélema kapula lelemú. 22 Lku nokulemú pulu yi kanili-ni ‘Nanga ele mélema ambulupu kene nanga mélema kapula nokupu konjumbu.’ nilimú akiliinga-pe yunga ele-tu yi te tondulu lakupa pulimále omba yunu tomba tepaliinga ele-tu yilinga lku nokulemú yili topa mundupa yunga ambululemú ele mélema anju liipa, lkuna lelemú mélema liipa memba pupa yunga pulu lelemú yambuma moke tepa silimú.

23 “Na naa liipa tapunjilimú yambale-ni na-kene ele-tu molemú. Yambu te-ni na liipa tapunjupa ⸤kung-sipsipma⸥ sukundu naa liilimú yambale-ni ⸤kung-sipsipma⸥ topa bulu-bale silimú.” ⸤nirim.⸥

24 ⸤Yesos-ni ung te kene wasie nimba mele:⸥ “Kuru te yi tenga numanuna wendu omba kene, no naa uli koleamanga pupa kóru molumba kolea-kolu korolemú. Tenga naa kanupa liipaliinga yunu-ni nimba mele: ‘Nanga ui molupu kene wendu undu lkuna kelepu pambu.’ nimbá. 25 Aku-sipa nimba kene yunu omba yunga ui molupa purum lkuli kanolemú kene, lku kulsupana memba tepa kaí tepa we lelemú kene kanupaliinga 26 yunu kelepa anju pupa kene, kuru kara puli aima ola-kilia angere yupuku-guli liipa memba omba enini wasie lku kanuna lkundu puku molemele. Kanu-kene yi kanili ui molupa kis-silimú akiliinga-pe penga aima kamu lakupa mele molupa kis-silimú.” nirim.

27 Yesos-ni aku-sipa nimba mulupili máku toku muluringna ambu te-ni ung tondulu nimba mele: “Nu aima tekunu konjullaliinga ambu nu memba ame sirimele yunu Pulu Yili-ni “Numanu kaí pípili molku kaí teangi.” nilimú kupulanum-na molemú.” nirim. 28 Yesos-ni nimba mele: “Sika akiliinga-pe yambu Pulu Yili-nga ungele piliiku liiku teku molemele yambuma enini Pulu Yili-ni aima ola-kilia “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele.” nirim.

29 Yesos mulurumna yambu pulele sukundu-sukundu oku liiku máku turing kene yunu-ni eninindu nimba mele: “Ekupu ma-koleana molemele yambuma yambu-kísma mindi molemele. Enini teku kis-siku Pulu Yili liiku su silimele yambuma-ni “Na molupu niliu mele akili sikanje, kanamili akiliinga Pulu Yili-ni mindi ulu-tonduluma manda telemú akili mele ti.” niku na mawa telemele. Akiliinga-pe ⸤na Pulu Yili-kene tapú-topulu kongun telembulu akili mele liipa ora simba ulu⸥ te wendu naa ombá. ⸤Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi⸥ Jona-kene wendu urum ulu akili-ni mindi liipa ora silimú kapula kanungí. 30 Jona-kene ⸤oma auli te-kene⸥ ulu-tondulu te ola urum ulele-ni Ninipa yambuma-⸤kene ulu buni te wendu ombá mele⸥ liipa ora sirim aku-sipa mele Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-kene ulu-tondulu wendu ombá ulele-ni ekupu molemele yambuma-kene ulu penga wendu ombá mele liipa ora simba. ⸤Liipa ora simba ulu te-lupa naa ombá, naa kanungí.⸥

31-32 “Ui kolea-auli Ninipa yambuma ⸤sika molku kis-siring akiliinga-pe Pulu Yili-ni “Niku sinjui.” nimba, nimba sirim akili⸥ Jona-ni ⸤piliipa⸥ pupa Ninipa-yambuma nimba sirim kene piliikuliinga teku kis-siring mele akili kanuku kis piliiku numanu topele toku molku kunjuring. Aku-siku tiringeliinga ekupu molemele yambuma-ni Jona-nga olandupa yi te ya molemú yilinga ungele liiku su siku naa piliilimiláliinga kot enale penga wendu ombá kene Ninipa-yambuma-ni kot-na angiliiku, ekupu molemele yambumandu “Teku kis-siring. Mindili nungí kene kapula.” ningí.

“Ui ⸤oliu Isrel-yambumanga yi nuim king⸥ Sollomon yunu yi aima tondulu te molupa, yunu ung lupa-lupama piliipa kungnjuliele pili mulurum akili kolea Sipa nukurum ambu nuim kuinele piliipaliinga, Sollomon-ni ung kaíma mindi nirim mele piliimbandu yunu kolea suluna molupa kene ⸤Sollomon mulurumna⸥ ena pulele kupulanum-na sing-lku pelsiliipa urum. Aku-sipa tirimeliinga, yi-nuim Sollomon-nga olakundu ya molemú yili-ni nilimú ungele ekupu mana molemele yambuma-ni naa piliiku, liiku su silimeláliinga kot enale wendu ombá kene kolea Sipa ambu nuim kuinele-ni nimba mele: “Sollomon-ni ung kaí nirim akili na piliimbundu kupulanum suluna urundu akiliinga-pe Sollomon-nga olakundu mulurum yili-ni nirim ungele enini naa piliiku, liiku su siring yambuma aku-siku tiringeliinga enini kapula mindili nungí.” nimbá.” ⸤nirim.⸥

33 ⸤Aku-sipa nimbaliinga Yesos-ni ung te wasie nimba mele:⸥ “Yambuma-ni tepi-llam kanduku kene luikolu-na naa monjuku, mingina sukundu naa nosuku kene ‘Lkuna sukundu pa tipili. Yambu ungíma-ni kolea kanangi.’ niku poluna ola nosuku molemele.” ⸤nirim.⸥

34 “Nunga mongsele nunga kangieliinga tepi-llam melale. Aku-sipaliinga nunga mongale kaí angiliimú kene nunga kangiele pali pa telemú-na molláliinga nu molkunu konjullu. Akiliinga-pe nunga mongsele kis lemba kene nunga kangiele pali sumbulú molombana anduni. 35 Akiliinga, nunga kangina pa tili pembale ‘alsupa sumbulú naa tupili.’ niku ⸤kangiele pa tipili molemú mele molku kunjui⸥. 36 Nunga kangina pa tepa peka topa pípili molku sumbulú te kepe naa tupili muluni kene nunga kangi numanuma pali pa tembana muluni. Tepi-llam talang pulimú kanolemulu akili mele nunga kangi numanusele pa tembana muluni.” nirim.

37 Yesos-ni ungele nimba pora sirim kene Perisi-yi kanumanga te-ni Yesos-ndu nimba mele: “Langi wasie nambili ui.” nimbaliinga yu-kene pupa langi nombandu mania mulurum. 38 Akiliinga-pe yunu ui ki lumaye naa topa kene langi we nurum kanupaliinga Perisi-yi kanili-ni numanu pulele liipa mundurum.

39 Yesos-ni ⸤yunu numanu liipa mundurum akili⸥ piliipaliinga ⸤ung-eku mele te topa⸥ yunundu ⸤ung-mura tepa kene⸥ nimba mele:

“Eni Perisi-yi kanuma plletma kene kapma kene ulsukundu lumaye tolemele akiliinga-pe akiliinga sukundu, eninga numanuna sukundu mele, kalaru pulele molemú. Ulu-pulu-kísima kene, mélema wa liilimele ulu-pulele kene akuselenga pelemú. 40 Eni aima sundupa sili-pili yambuma. Kangiele tirim yili-ni numanale wasie naa tirimuye? ⸤Walse-nele tirimeliinga⸥ eni kangiele no leku kake tipili molemele mele aku-siku eninga numanukundu kake tipili mulúngi lem kapula. 41 Eni numanu topele toku kene yambu-korupama kondu kolku eninga méle nosulimelema singí kene eninga numanu kalaru molemále alko topa kake tipili mulungí mele yambuma-ni kanungí.” ⸤nirim.⸥

42 “Perisi-yima, eni mindili noku aima molku kis-singí! Eni eninga puniena olemú langi aima kelúma kengipa kulá kimú aku-sipa mélema meku kambu toku rurepunga tale rurepunga tale niku liiku nosuku kene tilu tilu niku wendu liiku ‘Pulu Yili-nga kongunale tinjili yi kanuma samili.’ niku silimele. Pulu Yili-ni aku-siku ‘Teai.’ nirim mele eni kapula telemele akiliinga-pe ulu olandupama naa telemele. We-yambuma kondu naa kolku, Pulu Yili-ni yambuma numanu monjulemú mele eni manda leku yambuma numanu naa monjulemele. Aku-siku ulu auli mele mare telkemelanje kapula. Ekupu ulu kelú telemele akili munduku naa kelkuliinga ulu akuma kene ulu aulima kene wasie-nele telkemelanje kapula. Akiliinga-pe aku-siku naa telemeláliinga eni mindili noku aima molku kis-singí!

43 “Perisi-yima, eni Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliilimili lkuna lkundu puku kene mania mulungíndu yi-aulima molemele polu kaí akuna ‘molomulú.’ niku mendu puku polu akuna numanu siku molemele. Yambuma máku toku molemele koleamanga mong-keng teku andungí kene ‘We-yambuma-ni oliu kanuku kape niangi.’ niku piliikuliinga numanu siku piliiku molemeleko. Aku telemeláliinga eni mindili noku aima molku kis-singí!

44 “⸤Perisi-yima,⸥ eni yambu-ónu-kolea tenga ‘Yambu ilinga ónu telemele.’ niku naa piliiku walu-siku kimbu kambiliilimele mele eni aku-siku molemeláliinga mindili noku aima molku kis-singí!” nirim.

45 Yesos-ni aku-sipa nirimele piliiku kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliipa kungnjurum yi te-ni yunundu nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele, ‘Nu-ni Perisi-yi kanuma aku-siku ung-mura tekenaliinga oliu kepe ung-mura tekenu.’ nimbu piliikumulu.” nirim kene piliipaliinga 46 Yesos-ni kelepa enini ⸤ung-mura tepa kene⸥ nimba mele: “Sika nikinu. Eni Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku kungnjuli yi kanuma mindili noku aima molku kis-singíko! Eni ung-mani siku ‘Teai.’ nilimele mele we-yambuma piliiku kene tingíndu buni kolemele. Aku-siku buni pulele mindili siku mingí mele ‘Meangi.’ niku siku kene eni-enini layesele kepe ‘Liipu tapunjupu meamili.’ naa niku molemeláliinga eni ⸤kepe⸥ mindili noku aima molku kis-singíko!

47-48 “⸤Eni Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku kungnjuli yi kanuma,⸥ eninga anda-kolepalima-ni Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima toku kunjuring. Ekupu, yandupa, eni yi kanuma ónu tiring koleama au silimele. Anda-kolepalima enini yi kanuma toku kunjiringele piliiku kaí piliiku kene penga ekupu eni yi kanuma ‘Papu toku kunjuring.’ niku enini ónu tiring koleama au silimeláliinga eni mindili noku aima molku kis-singí!

49 “⸤Ui eninga anda-kolepalima-ni aku-siku tiring, ekupu eni aku-siku telemelá⸥liinga Pulu Yili yunu ung pali piliipa kungnjuli yili-ni ui nimba mele: “Na-ni yi mare ung mare nimbu sipu ‘Enini yambuma niku sai.’ nimbu liipu mundupu, yi mare ‘Nanga kongunale tenji-pai.’ nimbu liipu mundumbu kene yambuma-ni liipu mundumbu yimanga mare mindili siku, mare toku kunjingí.” nimba Pulu Yili-ni nirim.

50-51 “Kóru-ui Pulu Yili-ni male koela tepa mím tirim kene enini Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yi kanuma toku konjuku, penga yandupa-yandupa aku-sili yima pali toku kunjuring. Kóru-ui Adam málu Eboll toku konjuku, penga yandupa-yandupa aku-sili yi lupa-lupama toku konjulsiliiku puku, penga kamu Pulu Yili-ni “Niku sinjui.” nimba, nimba sirim ungma piliipa yambuma nimba sirim yi Sekaraya Pulu Yili ⸤popu toku kaluli⸥ lku-tembolluna lku-suku toku kunjuring. Kanuna sukundu sulumina kake tiliele akuna anjukundu lirim, Pulu Yili popu toku mélema kaluring polale yakundu lirim, suku-singi kanuna yunu toku kunjuring. Ui muluring yambuma-ni yi kanuma toku kunjuringeliinga Pulu Yili-ni enini sika “Mong liiringeliinga mindili nangi.” nilka akiliinga-pe ekupu molemele yambuma enini Pulu Yili-ni kot piliipaliinga anda-kolepalima-ni aku-siku tiringeliinga enini “Mong liiring akiliinga mindili nangi.” nimbáko.

52 “Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku kungnjuli yi kanuma, eni ung-manimanga puluma piliiku kongnjulimele akiliinga-pe “We-yambuma-ni naa piliangi.” niku enini piliingí kupulanumele pipi silimele. Eni Pulu Yili-nga bukna molemú ungele taki-taki kanolemele akiliinga-pe apuruku kene Pulu Yili-ni “ ‘Yi te enini nokupa konjupa tepa liipili.’ nimbu makó topu liipu mundumbu.” nirim yilindu nimba bukna molemú ungma kanuku kene piliiku sundulimele. Sumbi-siku piliingí kupulanumele eni naa pulimelé; bukna yi kanilindu nilimú ungma ‘Piliamili pamili.’ niku molemele yambu lupama piliingí kupulanumele “Mólu.” niku pipi silimeleko. Aku telemeláliinga eni mindili noku aima molku kis-singí!” nirim.

53-54 Yesos-ni ⸤ung akili nimba pora sipaliinga⸥ lku akili mundupa kelepa pumba purum kene yunu-ni ung-mura sirim yi-Perisima kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi kanuma kene enini ‘Yu ung nambulka ung mare wasie nimba kene, yunu ung nimba kis-simba kene yunu kot tenjimulú.’ niku kene enini ung lupa-lupa pulele lkisiku walsiku piliiku kene “Pundu toku ni.” niku tondulu munduku niring.