1 Jeesus ütles oma jüngritele: „Kiusatused on möödapääsmatud, aga häda neile, kelle läbi need tulevad! 2 Sellistel inimestel oleks parem, kui neil oleks veskikivi ümber kaela ja nad heidetaks merre, kui et nad ässitaksid neid väikesi patustama. 3 Nii et olge hoolsad selles, mida te teete. Kui su vend patustab, siis hoiata teda; ja kui ta kahetseb, andesta talle. 4 Isegi kui ta patustab sinu vastu seitse korda päevas ning tuleb seitse korda tagasi ja ütleb sulle: „Anna andeks!“, siis andesta talle.“

5 Apostlid ütlesid Issandale: „Aita, et meil oleks suurem usk!“ 6 Issand vastas: „Kui teie usk oleks kas või nii pisike kui sinepiseeme, võiksite öelda sellele mooruspuule: „Juuri end välja ja istuta end merre!“ ja puu kuuletuks teile.

7 Oletame, et sul on sulane, kes künnab või on karjas. Kui ta tuleb töölt, kas sa ütled talle: „Tule sisse ja istu siia sööma“? 8 Ei. Sa ütled talle: „Valmista mulle toit, pane end riidesse ja teeninda mind, kuni olen söömise lõpetanud. Pärast seda võid ise süüa.“ 9 Ja kas sa tänad sulast selle eest, et ta teeb seda, mida käskisid tal teha? Ei. 10 Samamoodi on siis, kui olete teinud kõik, mida teil kästi, peaksite lihtsalt ütlema: „Me oleme vääritud sulased. Me täitsime üksnes oma kohust.““

11 Kui Jeesus jätkas teekonda Jeruusalemma, läks ta piki Samaaria ja Galilea piiri. 12 Kui ta sisenes ühte külla, tulid talle vastu kümme pidalitõbist ja seisid eemal. 13 Nad hüüdsid: „Jeesus, Õpetaja, palun halasta meie peale!“

14 Kui Jeesus neid nägi, ütles ta neile: „Minge ja näidake end preestritele.“* 17:14. Vt 3. Moosese 14. Teel sinna said nad terveks. 15 Üks neist nägi, et ta oli terveks saanud, ning ta tuli Jumalat ülistades Jeesuse juurde tagasi. 16 Ta langes Jeesuse jalge ette, et teda tänada. Ta oli samaarlane.

17 „Kas mitte kümme pidalitõbist ei saanud terveks?“ küsis Jeesus. „Kus on ülejäänud üheksa? 18 Kas keegi teine peale selle võõramaalase ei tulnud tagasi Jumalat ülistama?“

19 Jeesus ütles mehele: „Tõuse püsti ja mine oma teed. Su usk on su terveks teinud.“

20 Kord kui variserid tulid ja küsisid, millal tuleb Jumala riik, vastas Jeesus: „Jumala riik ei tule nähtavate märkidega, et saaksite seda jälgida. 21 Ei saa öelda: „Vaata, see on siin!“ või „Vaata, see on seal!“, sest Jumala riik on teie seas.“† 17:21. Või „teie sees“.

22 Siis Jeesus rääkis jüngritele: „Tuleb aeg, mil igatsete näha päeva,‡ 17:22. Sõna-sõnalt „üht päevadest“. mil inimese Poeg tuleb, kuid te ei näe seda. 23 Teile öeldakse: „Vaata, ta on seal!“ või „Vaata, ta on siin!“, aga ärge jookske nende järel. 24 Päev, mil inimese Poeg tuleb, on justkui välk, mis sähvatab ja lööb taeva valgeks ühest äärest teiseni. 25 Aga kõigepealt peab ta palju kannatama ning see põlvkond hülgab ta. 26 Inimese Poja tulemise aeg on samasugune, nagu oli Noa aeg. 27 Inimesed muudkui sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele kuni selle päevani, mil Noa läks laeva. Siis tuli uputus ja hävitas nad kõik. 28 See on samamoodi, nagu oli Loti ajal. Inimesed muudkui sõid ja jõid, ostsid ja müüsid, istutasid ja ehitasid. 29 Aga sel päeval, kui Lott Soodomast lahkus, sadas taevast alla tuld ja väävlit ning hävitas nad kõik.

30 Päeval, mil inimese Poeg ilmub, on olukord just selline. 31 Kui olete sel päeval katusel, ärge minge alla oma asju võtma; ja kui olete põllul, ärge samuti koju tagasi minge. 32 Ärge unustage Loti naist! 33 Kui üritate oma elust kinni hoida, siis kaotate selle; aga kui kaotate elu, siis päästate selle. 34 Ma ütlen teile, sel ajal on kaks öösel voodis – üks võetakse ja teine jäetakse. 35 Kaks naist jahvatavad vilja − üks võetakse ja teine jäetakse.“ 36  § 17:36. Salmi 36 ei ole varajastes käsikirjades.

37 „Kus, Issand?“ küsisid nad. „Kus on korjus, sinna kogunevad raisakotkad,“ vastas Jeesus.