1 Nüüd oli lähenemas hapnemata leibade püha, mida nimetati ka paasapühaks. 2 Ülempreestrid ja vaimulikud õpetajad otsisid võimalust Jeesuse tapmiseks, aga nad kartsid, mida teeks siis rahvas.

3 Saatan läks Juuda sisse, kelle liignimi oli Iskariot ja kes oli üks kaheteistkümnest jüngrist. 4 Ta läks ja arutles ülempreestrite ja valvuritega, kuidas ta saaks Jeesuse ära anda. 5 Neil oli hea meel ja nad pakkusid talle raha. 6 Ta oli nõus, ning hakkas otsima võimalust, et anda Jeesus nende kätte siis, kui rahvast ei ole ligi.

7 Hapnemata leibade päev saabus siis, kui tuli ohverdada paasatall. 8 Jeesus saatis Peetruse ja Johannese ning ütles neile: „Minge ja valmistage paasapüha söömaaeg, nii et me saaksime seda koos süüa.“

9 Nad küsisid talt: „Kus sa tahad, et me selle sulle valmistaksime?“

10 Ta vastas: „Kui te jõuate linna, kohtate üht veekannu kandvat meest. Minge talle järele ja astuge majja, kuhu ta sisse läheb. 11 Öelge majaomanikule, et Õpetaja küsib talt: „Kus on söögituba, kus ma saaksin koos oma jüngritega paasapüha söömaaega süüa?“ 12 Ta näitab teile suurt ülemise korruse tuba, kus on vajalik sisustus juba olemas. Valmistage söömaaeg seal.“

13 Nad läksid ja leidsid, et kõik oli täpselt nii, nagu ta neile öelnud oli, ning nad valmistasid seal paasapüha söömaaja. 14 Kui jõudis kätte aeg, istus ta lauda koos oma apostlitega. Ta ütles neile: 15 „Ma olen tõesti oodanud, et saaksin koos teiega seda paasapüha söömaaega süüa, enne kui mu kannatused algavad. 16 Ma ütlen teile, ma ei söö seda enam uuesti, kuni aeg saab täis Jumala riigis.“

17 Jeesus võttis karika, ja kui ta oli tänanud, ütles ta: „Võtke see ja jagage omavahel. 18 Ma ütlen teile, et ma ei joo viinapuu viljast enam enne, kui Jumala riik tuleb.“ 19 Ta võttis veidi leiba, ja kui ta oli tänanud, murdis selle tükkideks ja andis neile. „See on minu ihu, mis on antud teie eest; tehke seda, et mind meeles pidada,“ ütles Jeesus neile. 20 Samamoodi võttis ta pärast õhtusöögi lõpetamist karika ja ütles: „See karikas on uus leping* 22:20. Või „lepinguliit“. minu veres, mis on teie eest välja valatud.“

21 „Hoolimata sellest istub mu äraandja† 22:21. Sõna-sõnalt „selle käsi, kes mind ära annab“. siinsamas lauas minuga koos. 22 Sest on määratud, et inimese Poeg sureb, aga kui hukatuslik on see tema äraandja jaoks!“ 23 Nad hakkasid isekeskis arutlema, et kes see võiks olla ja kes suudaks seda teha. 24 Samal ajal hakkasid nad ka vaidlema, kes neist on kõige tähtsam.

25 Jeesus rääkis neile: „Võõramaa kuningad valitsevad oma alamate üle ja need, kellel on võim, tahavad, et inimesed nimetaksid neid heategijaks. 26 Aga teiega ei tohiks nii olla! Kes iganes on teie hulgas kõrgeim, see peaks olema madalaim, ja juht peaks olema nagu teenija. 27 Kes on suurem: kas see, kes istub lauas, või see, kes teenib? Kas mitte see, kes istub lauas? Aga mina olen teie keskel nagu see, kes teenib. 28 Te olete jäänud minuga mu katsumuste keskel. 29 Ja just nagu minu Isa andis mulle õiguse valitseda, annan ma ka teile selle õiguse, 30 nii et te võiksite süüa ja juua mu kuningriigis minu lauas ning istuda troonil ja mõista kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle.“

31 „Siimon, Siimon, Saatan on tahtnud lasta teid kõiki‡ 22:31. Algus on mitmuses, ülejäänu ainsuses, nii et see käib konkreetselt Peetruse kohta. sõeluda nagu nisu, 32 aga ma olen sinu eest palunud, et su usk minusse ei lõpeks. Ja kui sa pöördud,§ 22:32. Tähenduses „pöördud tagasi tõe juurde“. siis julgusta oma vendi.“

33 Peetrus ütles: „Issand, ma olen valmis minema sinuga koos vanglasse ja surma!“

34 Jeesus vastas: „Ma ütlen sulle, Peetrus, enne kui kukk täna kireb, salgad sa kolm korda, et sa mind üldse tunned.“

35 Jeesus küsis neilt: „Kui ma läkitasin teid välja ilma raha, koti ja varusandaalideta, kas teil oli siis millestki puudus?“

„Ei, mitte millestki,“ vastasid nad.

36 „Aga nüüd, kui teil on raha, peaksite selle võtma, samuti koti, ja kui teil ei ole mõõka, müüge kuub ära ja ostke mõõk. 37 Ma ütlen teile, et see väide minu kohta Pühakirjas peab täide minema: „Ta arvati patuste hulka.“* 22:37. Tsiteeritud Jesaja 53:12. Nüüd läheb täide see, mida on minu kohta öeldud.“

38 „Vaata, Issand, siin on kaks mõõka,“ ütlesid nad.

„Sellest piisab,“ vastas ta.

39 Jeesus lahkus ja läks nagu tavaliselt koos oma jüngritega Õlimäele. 40 Kui nad kohale jõudsid, ütles ta neile: „Palvetage, et te kiusatusele järele ei annaks.“ 41 Siis lahkus ta neist ja läks umbes kiviviske kaugusele, kus ta põlvitas maha ja palvetas.

42 „Isa,“ palvetas ta, „kui sa tahad, siis palun võta see kannatuste karikas minult ära. Aga ma tahan teha seda, mida tahad sina, mitte seda, mida tahan mina.“ 43 Siis ilmus taevast ingel, et talle jõudu anda.

44 Suures ängistuses palvetas Jeesus veel enam ning tema higi langes maapinnale nagu verepiiskadena.† 22:44. Salmide 43 ja 44 autentsus on vaieldav. Käsikirjalised tõendid lahknevad. 45 Ta lõpetas palvetamise, tõusis püsti ja läks jüngrite juurde. Ta leidis nad kurvastusest väsinuna magamas. 46 „Miks te magate?“ küsis ta neilt. „Tõuske üles ja palvetage, et te kiusatusse ei langeks.“

47 Kui ta alles rääkis, ilmus välja rahvahulk, keda juhtis Juudas, üks kaheteistkümnest jüngrist. Juudas läks Jeesuse juurde, et teda suudelda. 48 Aga Jeesus küsis temalt: „Juudas, kas sa annad inimese Poja suudlusega ära?“

49 Jeesuse järelkäijad küsisid talt: „Issand, kas peaksime neid mõõkadega ründama?“ 50 Ja üks neist lõi ülempreestri sulast, nii et lõikas tema parema kõrva küljest ära.

51 „Lõpetage! Aitab sellest!“ ütles Jeesus. Ta puudutas mehe kõrva ja tegi ta terveks. 52 Seejärel rääkis Jeesus ülempreestrite, templivalvurite ja vanematega. „Kas ma olen mingisugune kurjategija, et pidite tulema mõõkade ja nuiadega?“ küsis ta. 53 „Te ei võtnud mind kinni varem, kui ma olin iga päev koos teiega templis. Aga see on praegu teie hetk, aeg, mil pimedus võimutseb.“

54 Nad võtsid ta kinni ja viisid ülempreestri majja. Peetrus järgnes eemalt. 55 Nad tegid õue keskele tule ja istusid selle juurde. Peetrus oli seal nende hulgas. 56 Kui ta seal istus, märkas üks teenijatüdruk teda tule valgel, vaatas ainiti ja ütles: 57 „See mees oli temaga koos.“ Kuid Peetrus salgas seda. „Naine, ma ei tunne teda!“ ütles ta.

58 Veidi aega hiljem vaatas teda keegi teine ja ütles: „Sina oled ka üks neist.“ „Ei, ei ole!“ vastas Peetrus. 59 Umbes tunni aja pärast väitis järgmine inimene: „Ma olen kindel, et ka tema oli koos temaga – ta on galilealane.“ 60 „Mul pole aimugi, millest sa räägid!“ vastas Peetrus. Just siis, kui ta alles rääkis, kires kukk. Issand pöördus ja vaatas Peetrusele otsa. 61 Ja Peetrusele tuli meelde, mida Issand oli öelnud, kuidas ta oli talle rääkinud: „Enne kui kukk täna kireb, salgad sa mind kolm korda.“ 62 Peetrus läks välja ja nuttis kibedasti.

63 Jeesust valvavad mehed hakkasid teda mõnitama ja peksma. 64 Nad sidusid ta silmad kinni ja küsisid siis talt: „Kui sa oskad prohvetlikult kuulutada, siis ütle meile, kes sind seekord lõi!“ 65 ja nad karjusid talle palju teisi solvanguid.

66 Hommikul vara kogunes vanemate nõukogu koos ülempreestrite ja vaimulike õpetajatega. Jeesus viidi nõukogu ette. 67 „Kui sa tõesti oled Messias, siis ütle meile,“ ütlesid nad.

„Isegi kui ma teile ütleksin, ei usuks te mind,“ vastas Jeesus. 68 „Ja kui ma esitaksin teile küsimuse, siis te ei vastaks. 69 Aga nüüdsest peale istub inimese Poeg vägeva Jumala paremal käel.“‡ 22:69. Vt Psalmid 110:1.

70 Nad kõik küsisid: „Nii et sa oled Jumala poeg?“

„Teie ütlete, et ma olen,“ vastas Jeesus.

71 „Miks on meil veel tunnistajaid vaja?“ ütlesid nad. „Oleme seda ise tema enda suust kuulnud!“