1 Piirapet ma kaw tisa ma kaw ye Antiok Kristen ma yechaka eecha tar. Diitata. Banabas, Simion (riina eecha habatar, Kehapa), Lusias (riiti nosap Sairini), Maneyen (Rii Herot riiti akak eeka sokwar), Sol yecha tar. 2 Yecha God riiti hin habatar nedii ye aboboy saka atarek, eeta nedii Holi Spirit rii yenya wor, “Banabas, Sol piiriina na yeechi saniga heechi ada yenya hisiir yon heechinak sa i.” 3 Worek, yecha aboboy saka atarek. Yecha God riina maji batarek, ye yechi tapan piiriina howuk seechi piiriina heechirek ir.

4 Banabas, Sol piiriina Holli Spirit riita heechirek irek, piiriita Selusia akamak iniga jabiirek ye ichi Saipras nosapek i ir. 5 Piir Salamis iyarechi piir Ju ma yechi Lotu akak iyarechi God riiti majin sawotar. Jon rii piiriitaka tarek, piiriina kiyapo tar.

6 Worek, yecha eyey nedii kwowuk chishiniga i Pepos akamak iyarer. Iyarechi ye ma por riin her. Riiti hi Ba-Jisas. Rii eeta Ju ma. Rii siiga kapa otiitar ma, keyap map otii tar ma. Riita mayama piirapet eecha habatar. Rii woshepii tawa piirapet. 7 Rii Sesias Polas, harapa gavman ma, riiti nareboy. Sesias Polas rii harapa inyaka hikitar ma. Riita Banabas, Sol piiriina uwar. Rii God riiti maji meejiken eena piiriina uwar. 8 Uwarek, Elimas (Grik hi eecha habatar: Ba-Jisas), rii siiga kapa otii tar ma, rii piiriina uwa yeechi anachekek otiir. Rii harapa gavman ma riiti inyaka wopun dareboyiken riin otuii otii her. Jisas riina hiki siitiichichawa boboyen riita magiirechiken eena otii otii her. 9 Worek, Sol (riina eecha habatar, Pol) rii Holi Spirit riina takiikiisiirek, riita siiga kapa otii tar man miy he siitiichi eecha wor: 10 “Mii Gaba riiti yikapwa. Mii boboy kepin o ana pichawa ma. Miiti kapasek yo otii tawa boboy miitak takiikiisii siitiichichu. Harapa Ma riiti omutiik majin mii yeechiniga woshepii majik heechitu. 11 Apa Harapa Ma riiti tapa eeta saka miina pinyak miiti miy dumukiita. Apa ameda saiinak, mii yama saka hewak.” Worek, ameya riiti miy dumuri saka herek. Worek, rii chishitarek, rii riiti tapak neeki tawa man nobon mukuchiken eena yeshatar. 12 Worek, eeta harapa gavman ma rii otiir boboyen eena hechi rii Jisas riina hiki siitiichir. Harapa Ma riiti maji pokiitawa majin meejichi rii henebarabor.

13 Worek, Pol riita riiti nareboy yechaka Pepos akamak heechi jabiirek ir. Irek, Pega, Pampilia nosapek tarek, iyarerek, Jon rii piiriina heechi rii Jerusalem akamak ir. 14 Worek, piiriita Pega akamak heechi Antiok akamak, Pisidia nosapek tari, piir eeka iyarer. Iyarerek, Sabat sii tar nediik, Sarere, piir Ju ma yechi lotu aka i yir. 15 Worek, lotu ma ye Moses riiti lo majin piirapet riita keyir majin kadii hamarek, lotu tar ma ye piiriina maji wochirek ir. Eecha wor, “Yaka kumwoy, kicha ma mima yenya kiyapo majin baken taney, ii na ba.” 16 Worek, Pol rii sokwa siitiichi rii riiti tapak ye yo wuchi maji yesokwa bar. Rii eecha wor:

“Isrel ma kwona, akar ma kwona God riiti hin yesokwa tawey, ana na meeji! 17 Diita Isrel ma yechi God rii noti wayegan hisiichi yenya otiichirek, ye yaya how ma Isip nosapek tari, ye sokwa hapaga siir. Siirek, God riita riiti hapaga pawak yenya Isip nosapek tarin yeechiniga akar eemek ye ir. 18 Ye irek, 40 sukwiya eecha tarek, God rii yenya bii nomu mayaka yatar. 19 Worek, rii 7 mamu akama saniga saniga ma Kenan nosapek tari yenya pi hamar. Pi hamachi, rii yechi nosapen riiti ma yenya har. 20 Harek, ye 450 sukwiya eeka tar. Worek, riita jas ma yenya har. Worek, yecha tarek, Samyuell sokwarek piirapet siirek, ye eeta hamar.

21 “Worek, ye God riita yenya aka tabo yiman haken eena woher. Woherek, Sol, Kish riiti yikapwa Bensamin riiti neja, God riita yenya har. Harek, 40 sukwiya rii siitii kowutar. 22 Worek, God riita riina bokoneechi rii Devit riina aka tabo yima heechir. God riita ma yenya Devit maji kawen eecha wor, ‘Ada yesha her Devit, Jesi riiti yikapwa, riina ada kwoya hecho. Eeji inyakak tawa boboyen riitapa otiikiita.’ 23 Worek, God riita Jisas, Devit riiti heja, riina Isrel ma yenya yesokwa yichi tawa ma otiir. Rii mashi wocharin eena otiir.

24 “Jisas rii saka yatarek, Jon rii Isrel ma mima yenya sawotar. Eecha wor: ‘Kwoti kapasek boboyen na magiirechichi na uku yeetii poy.’ 25 Jon rii ha nedii bana vbana tarek, rii ma mima yenya eecha wor, ‘Kwo boy kapo ana shecha hikitu? An diita kwota kowu tawa makasakech. Na he! Riipa ana komas yakiita. Yanak, ada kubuchey boboy tawak, riiti sun an saka heemakiitawak.’ ”

26 Pol rii kawka eecha wor, “Eeji yaka kumwoy, Ebraham riiti neja, ana na meeji. Akar ma kaw God riiti hin yesokwa tawey, ana na meeji. Nona diita yesokwa yichi tawa majin heechirek, yar. 27 Worek, Jerusalem akamak tawa ma ye yechi harapa ma ye eecha hikitar: Jisas rii yesokwa yichi tawa majasakech. Wowak, yecha piirapet yechi majin eyey Sabat nediik kadii tarin ye hikikasakech. Wowak, yecha Jisas riina dagiir poy hamarek, ye piirapet yecha bar majin woyik eecha siir. 28 Yecha riina sowakwori, rii kapasek boboyeka saka tarin riina sowakworek. Worek, yecha Paiullat riina woher, riina sowakwok. 29 Eyey mashi keyir majin riina batarin, yecha eyey yesokwarek mek ji siitiichi tarin ye yeechi ye i tiiriimok chir. 30 Tiiriimok chirek, God riita riina otii saniyeechi yesokwar. 31 Yesokwarek, kata ma ye mashi riitaka Jerusalem akamak, Galili nosapek, ichar yo tarek, ye riina her. Her boboyen apa yecha Isrel ma yen sawoto.

32-33 “Worek, sicha diika yawey, God riiti hadabas maji kepin sawo taken, eena yawa. Kata otiina boboyen God riita noti wayega mashi wocharin, rii eeta nona otiichir. Nota noti wayega yechi neja eena nona otiichir. Rii Jisas riina yesokwar nobok nona eeka otiichir. Sam 2 majik keyiri eecha wocho: ‘Mii eeji Yikapwa. Apa ada miiti Apoko.’ 34 God riita diita riina saniyeechi yesokwa tawa majin kwopa sii tawa eem rii kawka i kwopa siikasakech. Wowa majin rii eecha wor: ‘Kata boboyen ada Devit riina hak wokwona hakiita!’ 35 Akar mashi keyir maji eecha wocho, ‘Miitana sumowu tawa wakasa ma kepi riin miita nobon egesiinak, riipa kwopa siikasakech.’ 36 Devit riita eeta nediik tari, rii God riiti inyakak tar boboyen otiir. Otiirek, Devit rii har. Harek, yecha riiti wayegan bana bana tar tiiriimok chir. Chirek, riita kwopa siir. 37 Wowak, kata ma riina God riita saniyeechi yesokwa tari, riita saka kwopa siitarek. 38-39 Eeji yaka kumwoy, kwotya eyey eena napa he. Nota Jisas riiti hik diita noti kapasek boboyen kwoyava ya tawa nobon eena kwona sawoto. Kwota na henyak na hiki ta: Kwoti kapasek boboyen Moses riina har lo sii saka kwoyava yarek. Kwo Jisas riina hiki siitiichinyey, iipa kapasek boboy riipa kwoyava yakiita. 40 Wowak, na ow poy sii ta. Piirapet yechi maji iipa kwotak yanakech. Ye eecha wor: ‘God riita eecha wor: 41 Wosaboy tawa ma kwo na he! Na kayek heneba rabochi ha! Kata yon ada kwoti nediik otii tawey, eeta boboyen ma por rii kwona geenyik mukuchinyey, kwopa saka eena hiki siitiichikiitawak.’ ”

42 Worek, Pol, Banabas piir Ju ma yechi lotu akan heechirek otiiri, ma ye piiriina woher, “Ki komas Sabat nediik yanak, diita majin ki kawka napa ba. 43 Ma mima ye yechi otu akan heechi iri, yecha Po, Banabas piiriina sumowur. Nokwapa nokwapa Ju ma ye nokwapa nokwapa akar biish ma ye, Ju ma yechi majin sumowutari, ye Pol, Banabas piiriina nobok i sumowu ir. Irek, Apose piir yenya maji eecha wochiniga yenya kiyapo majin bar. Eecha wor, “God riiti rukusii tawa boboyek eeka na ta.”

44 Worek, komas Sabat nediik nokwapa nokwapa akamak tar ma ye God riiti majin meejik yar. 45 Yarek, Ju ma ye nokwapa nokwapa ma mima yen hechi kapasek hikichi yecha inyaka kwotayer. Kwotayechi ye Pol riita bar majin o otii maji bar. Ye riiti hin kapasek habar. 46 Worek, Pol, Banabas piir anabeyichi harapa eecha wor, “Sicha God riiti majin Ju ma kwona geenyik mapo bak. Batawak, kwo nasowoye tawak, kwo eecha wocho: “Nota keena saka eechaba eechaba tawa boboyen yakiitawak.’ Wowak, nota kwona heechi akar ma biish tawa ma yechaka eecha ikiita. 47 Diita majin eeta Harapa Ma rii nona har,

48 Akar biish tar ma ye diita maji meejichi yechi inyaka kwoya woy hikichiniga God riiti majin yesokwatar. Kata ma yen God riita hisiiri, ye Jisas riina hiki siitiichir.

49 Worek, Jisas riiti maji kata eemek i ye yatar. 50 Worek, Ju ma ye eeka tari ye akama harapa tar ma, God riina hiki siitiichichar mima yechi inyakan dareboyer. Worek yecha kikirepoy otii tawa boboyen eena tasiir. Worek, piirina yeechi kata eemek rabor. 51 Worek, Aposel ye yechi yatii cheren pupoyechi Aikoniam akamak ir. 52 Worek, Kristen ma ye tari Holi Spirit yenya takiikiisiirek, yecha inyaka kwoya hikir.