1 Ku veꞌe je̱ Pablo ma̱a̱t je̱ Silas cho̱o̱ꞌndi je̱m Filipos, vanꞌit tseꞌe ñajxti je̱m anfípolisit je̱ts apolóniait kyajpu̱n ka̱jxmda, je̱tseꞌe jye̱ꞌydi je̱m tesalónicait kyajpu̱n ka̱jxm. Je̱m tseꞌe yꞌijt toꞌk je̱ tsapta̱jk juuꞌ veꞌe je̱ israeejlit jayu jye̱ꞌe̱da. 2 Vanꞌit tseꞌe je̱ Pablo ñu̱jkx je̱p tsaptu̱jkp, veꞌem ax joꞌn du̱tún ku veꞌe jyajuuꞌkajpu̱nku̱jxa jyeꞌya. Toojk náxani tseꞌe je̱ Pablo du̱yaknajxy je̱ po̱o̱ꞌkxtku̱n xa̱a̱j je̱p tsaptu̱jkp je̱tseꞌe je̱ jayu du̱ma̱a̱tnakyá̱tsju̱ je̱ Kunuuꞌkx Jatyán ka̱jx, 3 je̱ꞌe̱ tseꞌe je̱ jayu du̱tukvinjaꞌvidup, vaꞌajts tseꞌe du̱tukꞌixta je̱ts tun vinko̱pk je̱ꞌe̱ veꞌe je̱tseꞌe chaachpaaꞌtu̱t je̱ Cristo, juuꞌ veꞌe je̱ Nteꞌyam vyinko̱o̱n je̱tseꞌe yakkutojknit, ax ku tseꞌe a̱a̱ꞌkani vye̱ꞌnat, vanꞌit tseꞌe jyoojntykpa̱jknuvat. Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi:

―Je̱ Jesús, juuꞌ a̱ts miitseꞌe ntuknu̱jaꞌvidup, je̱ꞌe̱jyamts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ Cristo.

4 Je̱meꞌe je̱ israeejlit jáyuda juuꞌ veꞌe du̱kuva̱jktu je̱ Pablo ma̱a̱t je̱ Silas je̱ yꞌayookta je̱tseꞌe je̱ Cristo du̱jaanchjaꞌvidi, jyaanchjaꞌviduva tseꞌe nu̱may je̱ jayu juuꞌ veꞌe ka je̱ israeejlitap je̱tseꞌe je̱ Nteꞌyam du̱vinjávada du̱vintsa̱ꞌa̱gada, nay veꞌempa veꞌe nu̱may je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk juuꞌ veꞌe du̱nu̱má̱jidup je̱m kajpu̱n ka̱jxm. 5 Ax jé̱mdava tseꞌe je̱ israeejlit jayu juuꞌ veꞌe du̱kakuva̱jktu je̱ꞌe̱ je̱ yꞌayookta je̱tseꞌe du̱mujo̱tmaꞌtti je̱ Pablo ma̱a̱t je̱ Silas ma̱a̱t je̱ jayu juuꞌ veꞌe amo̱tunajxju̱dup. Je̱ꞌe̱ tseꞌe du̱vo̱mojktu je̱ ko̱ꞌo̱y jáyuda juuꞌ veꞌe nooxvíttup je̱tseꞌe je̱ jayu du̱yakyoojmu̱kti du̱yakꞌajxu̱kti. Je̱m je̱ Jasón tya̱kꞌam tseꞌe du̱ꞌíxtidi je̱ Pablo ma̱a̱t je̱ Silas, yakpitsumuvaandup je̱ꞌe̱ veꞌe je̱tseꞌe du̱pá̱mdat je̱m je̱ yakkutojkpa kya̱ꞌm je̱ja je̱ nu̱may jayu vyinkujk.

6 Ax ku tseꞌe du̱kapaatti, vanꞌit tseꞌe du̱va̱a̱ꞌnjá̱tsu̱ndi je̱ Jasón je̱ts je̱ viijnk jaanchjaꞌvivada je̱ja je̱ yakkutojkpa vyinkujkta. Vanꞌit tseꞌe du̱nu̱xa̱ꞌa̱idi jidu̱ꞌu̱m:

―Je̱ jayu juuꞌ veꞌe ya̱ naxviijnit it du̱tukvittka̱jxtup je̱tseꞌe je̱ jayu du̱yakvinmamyaꞌatta, ta̱ tseꞌe yaja mye̱jtstuva. 7 Je̱ꞌe̱ tseꞌe vaandup je̱ts jé̱jakeꞌe jadoꞌk je̱ yakkutojkpa, Jesuusu̱k je̱ꞌe̱ veꞌe xya̱a̱j. Ax veꞌem tseꞌe du̱kakuva̱kta je̱ rómait yakkutojkpa je̱ pyavaꞌnu̱n. Ya̱ Jasón tseꞌe tu̱yakmatánjada.

8 Ku veꞌe du̱ꞌamo̱tunajxti, o̱o̱y tseꞌe du̱tunvinmaaydi je̱ nu̱may jáyuda je̱ts pa̱n pa̱n jatyeꞌe je̱ kajpu̱n du̱yakkutojkjidup. 9 Vanꞌit tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi je̱ Jasón je̱ts je̱ myujatyooꞌda je̱tseꞌe je̱ meen du̱pá̱mdat. Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe vyaandi:

―Ku veꞌe je̱ jayu ña̱jkxtinit juuꞌ veꞌe je̱ꞌydu, vanꞌitts a̱a̱ts miitseꞌe je̱ meen nmo̱yu̱mpijtnit.

Ax ku tseꞌe je̱ meen du̱pa̱a̱mdi, vanꞌit tseꞌe yakmaso̱o̱ktini.

10 Vanꞌit tseꞌe je̱ jaanchjaꞌvivata̱jk jatyji du̱pake̱jxti ko̱o̱ꞌts je̱ Pablo ma̱a̱t je̱ Silas je̱m Berea. Ku veꞌe je̱m kajpu̱n ka̱jxm jye̱ꞌydi, vanꞌit tseꞌe ña̱jkxti je̱p je̱ israeejlit jayu chaptu̱jkp. 11 Nu̱yojk o̱y jáyuts je̱ꞌe̱ veꞌeda je̱ israeejlit jáyuda juuꞌ veꞌe je̱m tsu̱u̱nidup je̱ts ni kaꞌa veꞌe juuꞌ veꞌe je̱m Tesalónica tsu̱u̱nidup, ku̱x toꞌk jo̱o̱teꞌe du̱kuva̱jkti je̱ o̱y ka̱ts je̱ o̱y ayook je̱tseꞌe jó̱vum du̱ꞌíxtada je̱p Kunuuꞌkx Jatyán ku̱jxp pa̱n pyaatyp yꞌake̱e̱guipeꞌe juuꞌ veꞌe yaktukmuko̱jtstup. 12 Ax veꞌem tseꞌe nu̱may je̱ israeejlit jayu du̱jaanchjaꞌvidi je̱ Jesucristo, jyaanchjaꞌviduva tseꞌe je̱ jayu juuꞌ veꞌe ka je̱ israeejlitap, veꞌem tseꞌe je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk juuꞌ veꞌe du̱nu̱má̱jidup, nay veꞌempa tseꞌe je̱ yaaꞌtya̱jkta. 13 Ax ku tseꞌe du̱nu̱jaꞌvidi je̱ israeejlit jáyuda juuꞌ veꞌe je̱m Tesalónica tsu̱u̱nidup je̱ts je̱meꞌe beréait kyajpu̱n ka̱jxm je̱ Pablo du̱tukkaꞌamáy je̱ Nteꞌyam je̱ kya̱ts je̱ yꞌayook, vanꞌit tseꞌe je̱m du̱nu̱na̱jkxti je̱tseꞌe je̱ Pablo du̱tsoꞌoxpa̱jkti. 14 Ku veꞌe veꞌem jyajty, jatyji tseꞌe je̱ jaanchjaꞌvivada je̱ Pablo du̱ke̱jxti je̱ja maaxy na̱paꞌayi namvaateꞌe je̱ Silas ma̱a̱t je̱ Timoteo tyaandi je̱m Berea. 15 Pa̱n pa̱n jaty tseꞌe du̱mujatyooꞌidu je̱ Pablo, je̱m tseꞌe aténasit kyajpu̱n ka̱jxm du̱yakna̱jkxti. Vanꞌit tseꞌe je̱ Pablo ña̱ꞌmu̱xjidi je̱ts jatyji veꞌe je̱ Silas ma̱a̱t je̱ Timoteo ñu̱na̱jkxjadat je̱m Atenas.

16 Namvaateꞌe je̱ Pablo du̱ꞌaꞌix je̱ Silas ma̱a̱t je̱ Timoteo je̱m Atenas, o̱o̱y tseꞌe tyunnavyinmaꞌyu̱nmo̱o̱jyji ku veꞌe du̱ꞌix je̱ts o̱o̱yeꞌe je̱m je̱ apa̱mnax. 17 Je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe du̱ma̱a̱tnakyo̱jtsvintso̱o̱jvjidi je̱p tsaptu̱jkp je̱ israeejlit jáyuda je̱ts pa̱n pa̱n jatyeꞌe ka je̱ꞌe̱pta juuꞌ veꞌe je̱ Nteꞌyam du̱vinjaꞌvidup du̱vintsa̱ꞌkidup; jó̱vum xa̱a̱j tseꞌe du̱ma̱a̱tnakyo̱jtsvintso̱o̱jvju̱duva je̱m maaꞌy jo̱o̱tm pa̱n pa̱n jatyeꞌe je̱m veꞌnidup. 18 Je̱meꞌe je̱ yaaꞌtya̱jkta juuꞌ veꞌe yaktijtup epicuureoda, je̱ꞌe̱ tseꞌe du̱toonkidup je̱ ixpa̱jku̱n juuꞌ veꞌe je̱ Epicuro yaktaan. Je̱mpa veꞌe je̱ yaaꞌtya̱jkta juuꞌ veꞌe yaktijtup estoícada, je̱ꞌe̱ tseꞌe du̱toonkidup je̱ ixpa̱jku̱n juuꞌ veꞌe je̱ Zeno yaktaan. Je̱ꞌe̱ tseꞌe du̱ma̱a̱tnakyo̱jtsvintso̱o̱jvju̱dup je̱ Pablo. Je̱m tseꞌe juuꞌ veꞌe vaandu:

―¿Tis ya̱ꞌa̱ veꞌe kya̱jtsp ya̱ apajkxu̱n?

Je̱m tseꞌe viijnk juuꞌ veꞌe vaanduvap:

―Ya̱ꞌa̱ xa nꞌiteꞌe du̱ꞌavaꞌnip viijnk juuꞌ veꞌe yakvinjaꞌvip yakvintsa̱ꞌkip.

Je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe veꞌem vyaandi ku̱x tukmuko̱jtsju̱dupeꞌe je̱ Pablo je̱ o̱y ka̱ts je̱ o̱y ayook, je̱ꞌe̱ veꞌe ku veꞌe je̱ jayu yakvaajñja je̱ Jesús jye̱ꞌe̱, yꞌavaꞌnivap je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ts joojntykpa̱jktinuvapeꞌe je̱ jayu jadoꞌk nax ku veꞌe a̱a̱ꞌkani vye̱ꞌnadat. 19 Vanꞌit tseꞌe du̱vo̱o̱vdi joma veꞌe toꞌk je̱ it juuꞌ veꞌe du̱xa̱a̱j Areópago, je̱m je̱ꞌe̱ veꞌe ñayꞌamókajada yꞌijt ku veꞌe juuꞌ du̱ko̱jtsmokuvaꞌanda. Vanꞌit tseꞌe je̱ Pablo du̱nu̱u̱jmidi:

―Nvaateꞌe je̱ts a̱a̱tseꞌe nnu̱jávat ti nam ixpa̱jku̱neꞌe myakmiimp myakje̱ꞌyp. 20 Kaꞌana a̱a̱tseꞌe nꞌamo̱tunaxy vintso̱ mitseꞌe xka̱ts, je̱ꞌe̱ a̱a̱tseꞌe nnu̱javavaampy pa̱n ti ya̱ꞌa̱ veꞌe tyijp.

21 Jidu̱ꞌu̱meꞌe vyaandi ku̱x nu̱jomeꞌe pa̱n pa̱n jatyeꞌe kukajpu̱nidup je̱m Atenas je̱ts pa̱n pa̱n jatyeꞌe je̱m je̱ꞌydu tsu̱u̱niva, je̱ꞌe̱jyjits je̱ꞌe̱ veꞌe tyonuvaandup je̱tseꞌe du̱kó̱tstat je̱tseꞌe du̱ꞌamo̱tunáxtat juuꞌ jatyeꞌe nam ixpa̱jku̱n.

22 Vanꞌit tseꞌe je̱ Pablo tyeni je̱m je̱ꞌe̱ vyinkojkmda je̱m Areópago, je̱tseꞌe vyaajñ:

―Miitsta, aténasit yaaꞌtya̱jkta, nu̱jom juuꞌ jaty a̱tseꞌe yaja tu̱nꞌix mkajpu̱n ku̱jxta, je̱ꞌe̱ts a̱tseꞌe xtuknu̱jaꞌvip je̱ts o̱o̱yeꞌe je̱ vintsa̱ꞌkin xtunmo̱ꞌo̱da juuꞌ jatyeꞌe mvinjaꞌvidup mvintsa̱ꞌkidup. 23 Ku̱x ku xa a̱tseꞌe nnaxy nta̱ka, je̱ts a̱tseꞌe nꞌix joma jatyeꞌe mvinjávada mvintsa̱ꞌa̱gada, je̱mts a̱tseꞌe toꞌk je̱ yo̱jxpe̱jtu̱n mpaaty juuꞌ veꞌe jidu̱ꞌu̱m nu̱jaꞌa: “Je̱ Nteꞌyam Juuꞌ veꞌe Kayakꞌixa.” Ax je̱ꞌe̱ tseꞌe juuꞌ veꞌe mvinjaꞌvidup mvintsa̱ꞌkidup, ó̱yameꞌe xkaꞌíxada, je̱ꞌe̱ts a̱ts miitseꞌe ntukmuko̱jtstup.

24 ’Je̱ꞌe̱ pa̱neꞌe ya̱ naxviijnit it du̱pa̱a̱m je̱ts nu̱jom juuꞌ jaty jé̱jip, je̱ Nteꞌyamts je̱ꞌe̱ veꞌe, je̱ꞌe̱ tseꞌe du̱ka̱ꞌmip ya̱ tsajmit it je̱ts ya̱ naxviijnit it. Kaꞌa je̱ꞌe̱ veꞌe chu̱u̱na je̱p tsaptu̱jkp juuꞌ veꞌe jayu pu̱m, 25 kaꞌa je̱ꞌe̱ veꞌe kyatihꞌijtu̱xju̱ je̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ jayu je̱ maaꞌyu̱n tyoꞌnu̱xju̱t, je̱ꞌe̱ veꞌe viinm je̱ jayu du̱joojntykinmo̱o̱yp, je̱ꞌe̱ tseꞌe je̱ jayu du̱yakxe̱jp je̱tseꞌe xmo̱ꞌyumda nu̱jom juuꞌ jaty.

26 ’Je̱ Nteꞌyam tseꞌe toꞌk je̱ ju̱jpit jayu ka̱jx du̱yakje̱ji nu̱jom je̱ jayu, veꞌem tseꞌe du̱yakvintojkká̱xtat vinxu̱p toꞌk it toꞌk naxviijn, je̱ꞌe̱ tseꞌe du̱nu̱pa̱a̱jmtki je̱ xa̱a̱j ku veꞌe jyoojntykadat je̱ts je̱ it joma veꞌe cha̱a̱nadat. 27 Veꞌem tseꞌe du̱tuujn je̱tseꞌe je̱ jayu du̱ꞌíxtadat vintso̱ veꞌe je̱ Nteꞌyam du̱ꞌíxtat je̱tseꞌe du̱paaꞌttat, ó̱yameꞌe xkamujékumimda toꞌk jadoꞌk, 28 ku̱x je̱ꞌe̱ veꞌe xmo̱ꞌyumdup je̱ njoojntykinamda, je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe nnaxyiꞌnumjada je̱tseꞌe nꞌijtumda. Veꞌem xa ya̱ꞌa̱ veꞌe ax joꞌn vyaanduva juuꞌ veꞌe pítsumdu je̱ja miits mvij jayu akujkta: “Je̱ Nteꞌyam je̱ chaan je̱ kyo̱o̱j xa u̱u̱ꞌmeꞌeda.” Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe vyaandi.

29 ’Ax pa̱n je̱ Nteꞌyam je̱ chaan je̱ kyo̱o̱jts u̱u̱ꞌmeꞌeda, kaꞌa tseꞌe nvaat nvinmaꞌyumdat je̱ts veꞌemeꞌe je̱ Nteꞌyam ax joꞌn je̱ apa̱mnax juuꞌ veꞌe oro, juuꞌ veꞌe plata, ukpu̱ tsaaj, juuꞌ veꞌe veꞌem pu̱m ax joꞌn je̱ jayu du̱mutaayvaaꞌty. 30 Kaꞌa tseꞌe je̱ jayu ju̱jpani du̱nu̱jaꞌvidi je̱ts o̱o̱y je̱ꞌe̱ veꞌe kyatunꞌo̱ya juuꞌ veꞌe tyoondu kyo̱jtstu. Veꞌemji veꞌe je̱ Nteꞌyam du̱yaknajxy ku veꞌe je̱ jayu veꞌem du̱toondi; ax u̱xyam, je̱ꞌe̱ tseꞌe nu̱jom je̱ jayu tyukpavaampy je̱tseꞌe vyinmayu̱mpijttinit, je̱ kyo̱ꞌo̱y joojntykin du̱maso̱o̱ktinit, je̱tseꞌe je̱ tu̱vu̱tooꞌ du̱pana̱jkxtinit. 31 Je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe veꞌem du̱tsa̱k ku̱x toꞌkeꞌe je̱ xa̱a̱j du̱nu̱pa̱a̱jmtki ku veꞌe je̱ jayu du̱to̱kimpayo̱ꞌynit vintso̱ veꞌe du̱paaꞌty du̱ꞌake̱e̱ga. Toꞌk tseꞌe je̱ jayu ka̱jx veꞌem du̱tónu̱t juuꞌ veꞌe vyinko̱o̱n. Vaꞌajts tseꞌe je̱ Nteꞌyam ya̱ꞌa̱ du̱yaknu̱ke̱ꞌxnata̱jki ku veꞌe du̱yakjoojntykpa̱jknuva ―jidu̱ꞌu̱m tseꞌe je̱ Pablo vyaajñ.

32 Ku veꞌe du̱ꞌamo̱tunajxti je̱ts joojntykpa̱jktinuvapeꞌe je̱ o̱o̱ꞌkpata̱jk jadoꞌk nax, je̱m tseꞌe juuꞌ veꞌe du̱nu̱xiiktup du̱tukxiiktup. Je̱mpa tseꞌe juuꞌ veꞌe vaanduvap:

―Vanꞌit a̱a̱tseꞌe nꞌamo̱tunajxnuvat jadoꞌk nax ku a̱a̱ts mitseꞌe xtukvinko̱jtsinuvat.

33 Vanꞌit tseꞌe je̱ Pablo myaso̱o̱kjidi. 34 Je̱m tseꞌe je̱ jayu juuꞌ veꞌe du̱ma̱a̱tnapya̱jkju̱du je̱ Pablo je̱tseꞌe du̱jaanchjaꞌvidi je̱ Jesús. Dionisio veꞌe toꞌk xya̱a̱j, kuvijts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱tseꞌe je̱ myujatyooꞌ du̱ma̱a̱tnayꞌamókaja je̱m joma veꞌe je̱ Areópago. Je̱mpa tseꞌe toꞌk je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk juuꞌ veꞌe du̱xa̱a̱j Dámaris. Nay je̱mpa tseꞌe juuꞌ veꞌe viijnktava.