1 Jeesus kõneles neile veel näitlikke lugusid kasutades. 2 „Taevariik on nagu kuningas, kes korraldas oma pojale pulmapeo,“ selgitas Jeesus. 3 „Ta saatis oma sulased välja kõigi juurde, kes olid pulma kutsutud, et nad tuleksid kohale, kuid nad keeldusid. 4 Nii saatis ta välja veel sulaseid, korraldusega: „Öelge kutsutuile, et ma olen pulma peolaua valmis saanud. Härjad ja nuumvasikad on tapetud, kõik on valmis. Nii et tulge pulma!“

5 Kuid nad eirasid kutset ja lahkusid. Üks läks oma põllule, teine äri eest hoolt kandma. 6 Ülejäänud võtsid kuninga sulased kinni, kohtlesid neid halvasti ja tapsid nad. 7 Kuningas sai maruvihaseks. Ta saatis oma sõdurid neid mõrvareid hävitama ja nende linna maha põletama.

8 Siis ütles kuningas oma sulastele: „Pulma peolaud on valmis, aga need, kes olid kutsutud, ei olnud väärt osa saama. 9 Minge tänavatele ja kutsuge pulma kõiki, keda leiate.“ 10 Siis läksid sulased välja tänavatele ja tõid kaasa kõik, kelle leidsid, nii häid kui ka halbu. Peosaal sai täis.

11 Aga kui kuningas tuli külalistega kohtuma, märkas ta üht meest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas. 12 Kuningas küsis mehelt: „Mu sõber, kuidas sa ilma pulmarõivata siia sisse said?“ Mehel ei olnud midagi öelda. 13 Siis kuningas käskis oma sulaseid: „Siduge ta käed ja jalad kinni ning heitke ta pimedusse, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.“ 14 Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud.“

15 Siis variserid lahkusid ja tulid kokku, et sepitseda plaani, kuidas nad saaksid tema sõnadega ta lõksu püüda. 16 Nad saatsid oma jüngrid tema juurde koos Heroodese pooldajatega.

„Õpetaja, me teame, et sa oled ausameelne inimene ja et sa õpetad, et Jumala tee on tõde,“ alustasid nad. „Sa ei lase end kellelgi mõjutada ja sa ei hooli auastmest ega seisusest. 17 Anna siis meile teada oma arvamus. Kas on õige maksta keisrile makse või mitte?“

18 Jeesus teadis, et nende ajendid olid kurjad. Ta küsis neilt: „Miks te üritate mind lõksu püüda, te silmakirjatsejad? 19 Näidake mulle münti, mida kasutatakse maksu tasumiseks.“ Nad tõid talle ühe denaari* 22:19. Vana-Rooma hõbemünt, mida kasutati roomlaste määratud maksu tasumiseks. näha. 20 „Kelle pilt ja kelle tiitel on siia graveeritud?“ küsis ta neilt.

21 „Keisri,“ vastasid nad.

„Keisrile tuleb anda tagasi see, mis keisrile kuulub, ja Jumalale see, mis Jumalale kuulub,“ ütles ta neile. 22 Kui nad Jeesuse vastust kuulsid, olid nad jahmunud. Nad läksid ära ja jätsid ta rahule.

23 Hiljem samal päeval tulid tema juurde mõned saduserid. (Nemad on need, kes ütlevad, et ülestõusmist ei ole.) 24 Nad küsisid talt: „Õpetaja, Mooses ütles, et kui abielus† 22:24. Mitte otsesõnu. mees sureb ilma lapsi saamata, peaks ta vend tema lesega abielluma ja oma venna jaoks lapsi saama.‡ 22:24. Vt 5. Moosese 25:5−6. 25 Meie kandis elas kord seitse venda. Esimene abiellus ja suri ning kuna tal ei olnud lapsi, jättis ta oma lese oma vennale. 26 Sama juhtus teise ja kolmanda vennaga, kuni seitsmendani välja. 27 Lõpuks suri ka see naine. 28 Kui nüüd ülestõusmine tuleb, kelle naiseks ta neist seitsmest vennast saab, sest ta oli abielus nende kõigiga?“

29 Jeesus vastas: „Teie viga on, et te ei tunne Pühakirja ega seda, mida Jumal suudab teha. 30 Sest ülestõusmises ei võeta naisi ega minda mehele − siis ollakse nagu taeva inglid. 31 Mis puutub surnute ülestõusmisesse, siis kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile ütles: 32 „Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal“? Ta ei ole surnute, vaid elavate Jumal.“§ 22:32. Tsiteeritud 2. Moosese 3:6. 33 Kui rahvahulgad tema sõnu kuulsid, olid nad tema õpetusest hämmastuses.

34 Kui variserid kuulsid, et ta oli saduseride suu sulgenud, tulid nad kokku ja esitasid veel küsimusi. 35 Nende hulgast üks, kes oli seadusetundja, esitas talle küsimuse, üritades teda lõksu püüda: 36 „Õpetaja, missugune on tähtsaim käsk seaduses?“

37 Jeesus ütles neile: „„Armasta Issandat, oma Jumalat, kõiges, mida sa mõtled, kõiges, mida sa tunned, ja kõiges, mida sa teed.“* 22:37. Tsiteeritud 5. Moosese 6:5. 38 See on tähtsaim käsk, esimene käsk. 39 Teine on üsna samasugune: „Armasta oma kaasinimest nagu iseennast.“† 22:39. Tsiteeritud 3. Moosese 19:18. 40 Kogu piibellik seadus ja prohvetite kirjutised tuginevad neile kahele käsule.“

41 Kuna variserid olid sinna kogunenud, esitas Jeesus neile küsimuse. 42 „Mida te arvate Messiast?“ küsis ta. „Kelle poeg ta on?“

„Taaveti poeg,“ vastasid nad.

43 „Aga kuidas saab Taavet inspireeritult nimetada teda Issandaks?“ küsis Jeesus neilt. „Ta ütleb: 44 „Issand ütles minu Issandale: istu mu paremale käele, kuni ma su vaenlased võidan.“‡ 22:44. Sõna-sõnalt „panen su vaenlased su jalge alla“. Tsiteeritud Psalmid 110:1. 45 Kui Taavet nimetas teda Issandaks, kuidas saab ta siis tema poeg olla?“ 46 Keegi ei osanud talle vastata ja nüüdsest peale ei söandanud keegi enam talle küsimusi esitada.