San Lucas. 24. Te apanapa sache, te tijara­ra­hi­chichapa eta lumíncu­quenehi, tiyananapa ena esenana tayehe eta máecari. Námapaipa eta perfumeana náicure­vanahi, nacacha­ne­va­capaipa ena apamuriana esenana. Te títeca­panapa tayehe eta ecari, náimaha­rinehi eta ticheyarame mari tajihainihi eta ecari, téquehe­pui­chavaipa. Tisiapanapa éna, náejiacainehi eta máquehe ema Viáquenu Jesús. Májina­ripahi. Tiárame­ca­na­rinehi eta náejiasirahi. Váipa náimatie­que­ne­hahini tájaha­hipuca eta máichara­ra­cavahi. Tásiha, tiárami­carepa náimahahi ena apinana ajairana titupi­hanahi te nachacaya. Tijanu­nu­ca­vacahi eta namuirihana. Eta nárame­sirahi éna, tétipai­mu­ri­hanapa. Énasera ena ajairana náimaha­que­neanahi náichapa: —Éti ímija­chai­papuca manasihi tépenahi ema Jesucristo, Manere­jiruhi ema Viya. Májinaripa, tichava­ripahi títareca. Échava­ri­chu­hipuca eta macaye­ma­que­neanahi te achane­richaha te manasi­que­ne­richaha te Galilea. Macahehi eta máechaji­ri­ruvahi eta nacara­ta­si­ra­yarehi ena ticatia­na­canahi éma, náetata­si­ra­ya­rehiva te crusu. Téchepu­ca­ya­re­hisera te mapana­que­nénapa sache —nacahepa ena ajairana. Tacahe éna, enuru­ji­rinehi náechavane eta máechaji­ri­ru­vanahi ema Jesús. Te tichavanapa te napena, nametacapa ena óncequeneana apóstoleana, énapa ena apamuriana nachamu­rianahi. Te nataracu ena esenana tímahanahi ena ángeleana, sutiari­hipahi esu María Magdalena, esu Juana, ésupa esu apanavare María, máenahi ema Jacobo. Énasera ena apóstoleana vahi nasuapahini, náimija­chaichucha náepiya­hi­raivahi namauri­shivahi ena esenana. Tiyana­va­ne­pasera ema Pedro tayehe eta ecari. Tijuna­pa­paipahi. Te títecapapa, máimahapa tacarinehi eta sávana. Mapane­re­que­ne­hainehi eta juca táichara­ra­cavahi. Tacahe, tichava­varepa. Étarichu te jena sáchequenehi, tipaica­napahi te achene ena apinana máimitureana ema Jesús. Násihahi éna te Jerusalén nacaiju­he­yarehi eta avasa­rechicha Emaús. Once kilometro eta tayere­hivahi. Eta napaisi­rapahi nacasa­mu­re­paipahi eta nasamai­ri­riruhi. Téchaji­ri­ca­va­napaipa. Eta náechaji­si­hai­rapahi eta juca táichara­ra­ca­vanahi, tiárami­carepa macapa­ya­mu­rihapa ema Jesús, macacha­ne­va­capaipa. Énasera vahi náimatihini, taicha éma vahi máisapahini náimati. Tacahe, ema Jesús mayase­re­ca­vacapa: —¿Tájahasica eta juca échaji­si­hapahi eta epaisi­rapahi? ¿Tájaha eta tímipa­ne­re­re­ca­hepahi? —máichavacapa. Ema émana ticaijarehi Cleofas majicapapa: —Namutu ena achaneana náechahi eta juca táichara­ra­cavahi te Jerusalén puiti juca sácheanahi. ¿Picari­chu­hipuca píti vahi péchahini eta juca, eta piávihairahi te Jerusalén? Éma máichavarepa: —¿Tájahasica eta téchacarehi? Éna náichapa: —Émara véchaji­si­hapahi eta máichava­que­névahi ema Jesús Nazareno, ema profeta máurique­nehini nayehe ena achaneana. Tamutuinihi tiuri eta máimitu­rapiana, tétávi­ca­va­hivare eta máitupa­ji­jia­si­ravahi taicha ema Viya, éma tíjaracahi tamutu. Énasera ena tuparai­rucana te viávasa, éna tíjara­re­canahi nayehe ena apava­sanana taicha navarahahi náimicapaca. Tásiha, náetatacapa te crusu. Víti ichapemuri eta vicasi­ña­vai­rainihi eta mayehe. Vicucha­pa­vainihi eta macatiu­chi­ra­ha­vi­yarehi vimutu viti israelítana. Tamapu­ru­ji­pasera puiti, taicha tépenapa éma. Puiti mapanaripa sache eta táetávi­si­ravahi eta juca. Icháque­nesera te yática­ra­hi­chichapa, ticara­me­ca­ha­vianapa ena esenana vichamu­rianahi eta nayati­ruirahi tiyanana tayehe eta máecari. Vaipa nachima­pahini eta máquehe. Májinaipahi. Te tichavanapa, timeta­ca­ha­vianaipa eta náimairahi ena apinana ángeleana. Nameta­ca­va­capaji eta machavi­raipahi títareca ema Jesús. Tásiha, tiyana­va­neanapa ena apamuriana vichamuriana tayehe eta ecari. Jéhesa­réinehi májinaipa ema Jesús, étarichuhi eta nacaye­ma­que­nea­napahi ena esenana —náichapa. Ema Jesús máichavacapa: —Tétávi­cavapa tájinaira ácaicu­tia­ra­quenéna eti páureana. Váhiva­repuca ácaicu­tia­rahini eta náechaji­ri­ru­vanahi ena profetanaini tayehe eta tacahe­yarehi eta macata­ji­vai­ra­yarehi ema Cristo eta máepeni­ra­numaya, tásiha tichava­yarehi títareca. Váhiva­repuca ácaicu­tia­rahini eta tacahe­yarehi eta mápani­ra­yarehi tichava éma te mávasa anuma —máichavacapa. Tásiha, mameta­ca­va­ca­pasera tamutu eta táechaji­ri­ru­vanahi eta Sagrada Escritura, eta táechaji­si­hairahi éma. Tépanavapa tayehe eta májureanahi ema víyarahaini Moisés; étapa eta apamuriana nájureanahi ena profetanaini. Títeca­pa­nanecha tayehe eta avasa­rechicha nacaiju­he­que­nepahi. Mavarahapa ema Jesús majuni­ji­ca­va­ca­ya­rehini. Énasera nacumpi­rachapa máehica­va­cahini te napena. Náichapa: —Pácaherine eta ani viyehe, taicha yátinapa eta jena —náichapa. Tásiha, ema Jesús manasipa tisiapapa eta nayehe. Te tiúripa eta tinicacare, mavehapa eta pan, mahasu­lu­pa­yachapa ema Viya, mayuve­tucapa, máijara­ca­vacapa éna. Enéva­ne­rinehi náimati­vanepa éma. Émasera tíjahú­chavapa témitiacahi te namirahu. Téseni­ji­ri­ca­canapa éna. Tásiha, nacahepa: —¿Tájaha tacayema eta vahi vímati­va­nehini ichaquene te achene te ticapa­ya­ca­havipa éma? Étapa eta vicacha­ne­rapahi, váhivare vímatia­ca­va­nehini, véjapu­sa­mu­re­cha­pai­pa­hinéni eta visami­ravahi eta máimitu­si­ra­ha­vipahi tayehe eta Sagrada Escritura —nacahepa. Tacahe, enévanepa téqueque­ca­vanahi tichavana te Jerusalén. Te títeca­panapa, tisiapanapa tayehe eta návihahi ena óncequeneana apóstoleana énapa ena apamuriana nachamuriana. Ánaqui ticame­ta­ca­sia­na­ri­pavare éna. Nacahe­varepa ena apóstoleana: —Yátupi eta máechepu­siraipa ema Viáquenu. Máimaharipa ema Pedro —nacahepa. Ena apinana najica­pa­varepa: —Éneri­chuvare víti vímahai­pavare éma, te achene eta vipaisi­rapahi. Váhisera vímati­va­nehini. Tapaenumava te mayuve­tucapa eta pan, vímatipa éma —náichapa. Tacahe, téchaji­ri­ca­va­na­richaha éna, tíjahú­cha­va­varepa tímerecava ema Jesús te namuri. Máechaji­ca­vacapa, ánipa macahe: —Íchara­racava, nuchicha­naveana. Énasera tipica­na­richucha, náimija­chaichucha cunarehi éma. Émasera ema Jesús máichavacapa: —Vahi ecupicanu. Étumecha eta esamureana. Ímaha eta juca nuvahuana étapa eta nívapeana. Émama­hacanu apaesa écha eta nútique­nérahi. Eta cunare, tájina táechena, tájinavare táperaina. Vahi tácutihini eta nucaque­herahi núti —máichavacapa. Tacahe, eta máichira­vacahi, ticaja­ru­vau­chavaipa eta mavahuana, étapa eta máivapeana. Vuíchahasera nasuapahini éna, tiúrisa­mu­rea­na­ri­pa­hinéni eta náimairahi, tacacha­ne­hisera eta napisirahi. Eta tacahe, máichavarepa: —¿Jararihi nunica? Éna náijaracapa eta nájimaru jima, étasipa vasu eta mápama. Majaca­pa­vacapa éma, tinicapa te namirahu éna. Tásiha, máechaji­ri­ca­vacapa: —Eta juca níchava­que­nevahi, étara eta numeta­ruhehi cape juca nucacha­ne­ji­ri­ca­héi­chahahi. Eta tacahe­yarehi eta táitauchi­ra­va­yarehi eta májucha­que­neanahi ema víyarahaini Moisés núti táechaji­si­ha­quenehi. Étapa eta nájucha­que­nea­na­hivare ena profetanaini, étapa eta Salmo. Máemecha­va­caipahi eta táechaji­ri­ruvana eta Sagrada Escritura. Tásiha, máichavarepa: —Étara eta juca tacaju­que­neanahi eta népeni­ra­yarehi nuti Cristo. Néchepu­ca­ya­re­hisera tayehe eta nécari te mapana­quenepa sache. Étaya­réi­chu­hivare iámapi­cayare eta níjare eta ímitu­re­siraya ena achaneana ticava­sanahi te tamutu avasareana. Étaripa te juca Jerusalén, emeta­ca­va­cayare ena achaneana eta náeneuchi­ravaina apaesa macaepaha ema Viya eta napeca­turana. Éti, nutupa­ra­ruheya eta ímitu­re­siraya eta júcana. Enasi­ya­re­cha­hasera ani te juca Jerusalén. Tiámainucava te máiteca­pau­cha­he­vacapa ema Espíritu Santo nuvane­ruyare, máijara­ru­nu­yarehi ema Tata. Éma, tíjara­ca­heyare eta ítupa­ji­jia­si­ra­va­nayare —máichapa. Te títapi­ricapa eta máimitu­si­ra­vacahi, mámamu­rihapa te tachachacu eta avasare Jerusalén, te tachacayahi eta avasa­rechicha Betania. Macanu­quechapa eta mavahuana, mayuja­rau­cha­vacapa éna. Te títapi­ricapa eta mayuja­rau­chi­ra­vacahi, timutse­ra­ha­vapaipa ticanu­que­cha­vapaipa eta mayapirahi te anuma. Eta náimairahi éna eta macanu­que­chi­ra­va­paipahi, tépuyu­mu­ri­hanapa eta naneca­pa­ra­re­sirahi eta mayanirahi. Tásiha, tichavanapa tayehe eta Jerusalén. Tiúrisa­mu­rea­napaipa. Tájina vahi náejiaca­vahini tayehe eta Templo. Tiyuja­rau­cha­va­na­pa­racahi eta nacuna­chirahi ema Viya. Tamutupa eta juca numeta­si­ravihi ­ puiti.