5
Yesu tegi paev ezoqam, ande gezømbe-akha
(Met 4:18-22; Mak 1:16-20)
5:1 Met 13:1-2; Mak 3:9-10Khøuwa nøme, Yesu Genesalet kewan* 5:1 Nginik kewan-qa iz nøme: Gelili kewán ndøgeg-té geyám. Ezoqa me꞉zømesimát. Ezoqa kopoáv gindupindam. Mbumbukiam-qá Manqat ndø-ewagát. Yaq pu-te ndøgo, Yesu khagua menas ndøqeív. Voe nqagim ezoqam ndø-asæmém. Ndigu voe ndøsunguzát. Yaq khagua nøme qa-asæam, Yesu tunuketáo ndǿgo. Ndøgo Saemon-qá khaguá. Yaq gembo-ein, “Elavøqase vø̀ndosøkúz.” Yaq Yesu khagua-té gunu꞉qóm, ezoqa ewaqape Mbumbukiam-qa Manqat sasa me꞉zømesim.
Yesu manqa manqate qamømbøe-navøem, yaq ndego Saemon āv gembøe-eín nqǽgo, “Ananá qazonǿ-tiním, voe vømø̄-nqagem.”
5:5 Zion 21:3-8Yaq Saemon gembo-qavøiu, “Kándambaqape. Lova seke qapøistat, ni sasae kandá qeigoat. Voe amba niti-nqagimát. Zongøyam kopo ndafeáv. Geté ság, av qo qoqote-ein ndægo, voe ndæ̀nqág.” Yaq av gi꞉gonem ndægo, zonga kopoav-qapé gizømbe-ndap. Voe ambá vø̄keqavøemɨn. Khagua nøme-te, voe nqagim ezoqa nøme mø̀ndøbøetám. Yaq ndigu tøke-qa zø-akhá. Yaq gindutinim, zonga khagua menas-té ginø-geabám, até vømøzø̄-tøtøvøbam. Khagua ambá vøzø̄-geovøemɨn.
Yaq Saemon Pita, nqanek matev geqeiv, ndego katuk ndømøkuí, Yesu-qa megemege-te, vømbō-ein, “Evézøza. Noqa avønin-te ndø̀ya᷄. Zapa ndǿgo, no manqa-zapa-us ezoqám.”
Ndego nqanek manqat ge-ein, zapa ndǿgo: Ndego neka ezoqa nøme, te namba gi꞉goam, ndigu nqova ndafe kandambá, zonga kopoav-qape gizømbe-ndap. 10 Até Zems neka Zión-a, ndigu Zebedi-gi nakheis, Saemon namba gi꞉sasaetam, nqova vøzø̄ndaf.
Yaq Yesu Saemon āv gembøe-eín nqǽgo, “Qo møe ndø̀go᷄. Qo ndakin ambá av nqǣgo, zonga qótakhasāt, geté ezoqa qótakhasát.” 11  5:11 Met 19:27Yaq ndigu até gindigonem, khagua neka gigiap ate qægoam, sège-iváv, Yesu sasa mbopaevem.
Yesu kha sisi-us ezoqam gekhakheinøvem
(Met 8:1-4; Mak 1:40-45)
12 Yesu vemiav nøme-te gegoam, yaq ezoqa mø̀ndøgoám. Teqa kha ate qægoam, kha sisi-ús. Yaq Yesu ge-omet, ndego teqa megemege-te, ekeza kha, manqei me꞉laváo, bugug até manqei-té, vømbōviam, “Evézøza. Ambá qokhakheinømbemín. Poev taqagoat, qo kopømbaqapé, toqo-khakheinømbem.”
13 Yaq Yesu zenda mbøevé, vømbō-ein, “Nqanø̂poév. Qo vø̀-eqeieqei-éq.” Yaq nqova mbaín, ndego ezoqam, kha sisi sègembo-navøém.
14  5:14 Lev 14:1-32Yaq Yesu manqa āv gembøe-løvuá nqǽgo, “Ezoqa nøme zø̀-ei᷄n. Geté Mbumbukiam-gé iziz ezoqam-té qonǿqáv, bemø̄qamekh, neka Mbumbukiam-te etoam matev vømø̄go, av Mozes gezømbe-ein ndægo. Yaq ezoqa tìabiti-zøtéz, av nqægo, qo mòqo-eqeieqei-éq.”
15 Yesu ndego ezoqam mø̀ndøgugú, geté teqa emanqat sège-panqavøemát. Yaq ezoqa kopoáv gindu-okhoam te-te. Ndigu teqa manqat yoge-qa ndøgoám, neka khakhæzat-qa vø̄goam, ndigu enqoni qazøgoam. 16 Geté Yesu ezoqam-av manqei-té genøwavɨ́n, vømø̄-guligulimin.
Yesu kagi ezoqam gekhakheinøvem neka manqa-zapazapa vømbō-evøzam
(Met 9:1-8; Mak 2:1-12)
17 Khøuwa nøme, Yesu ezoqa Mbumbukiam-qa Manqat ge꞉zømesimat, Felisi ezoqam neka Mozes-qa guguna manqat nømendim ezoqam, mø̀ndø-qonavám. Nøme Gelili plovins-té ginduzáv, vemivemiav ate qægoam, neka nøme até Zudia plovins-té-a neka Zelusalem taon-te vøndō-okhoam. Yaq Evezøza Mbumbukiam-qa bazaføgakh, enqoni-us ezoqam khakheinøvem nonqo, mø̀ndøgoám, Yesu-te.
18 Yesu ezoqa ge꞉zømesimat, yaq ezoqa nøme tinduzáv ndǿgo. Kagi ezoqam ndø-eqeitavún. Ambá khoev mokho-té ginø-ndafemɨ́n, Yesu-qa megemege-te vō꞉veemɨn. 19 Geté ndigu nakhoa qeiviáv, vǿe-ōz. Zapa ndǿgo, ezoqa khàpumu-khouwéz. Yaq até gindigonem, khoev ová ginøqavíg, yaq ova ndo꞉go, ma Yesu ge꞉qotam, nqa vømø̄-løozem. Yaq ndego ezoqam sège-føløtøvém, kita-ús, ezoqa ewaqape-qa livin-te, Yesu-qa megemege-te. 20  5:20 Luk 7:48; Isa 43:25Yesu tiqa unimanqatin geqeiv, yaq ndego ezoqam āv gembøe-eín nqǽgo, “Nǿfu! Qoqa manqa-zapazapa, mø̀ndøqa-navøém.”
21 Yaq Mozes-qa guguna manqat nømendim ezoqam neka Felisi ezoqam, nqanek manqat giyogem, ndigu āv ginibónd nqǽgo, “Gekha ezoqâm ngenek, Mbumbukiam-qa iz ngengenøitit? Ezoqam-qa manqa-zapazapa, Mbumbukiam yakhapús, ndezø-evøzam.”
22 Yesu é-møndæ-otév, av ndigu gi꞉matavupat. Yaq gezø-ein, “Zo gekha zapâ, zoqa mbøni-te av ndøzøte-matavupit? 23 Gê, gekha manqât ndøgo, føgakh mbain? Ndǿgò, no ngenek ezoqam tæmbo-ein, ‘Qoqa manqa-zapazapa mø̀ndøqa-navøēm,’ o ndǿgò, tæmbo-ein, ‘Mòqo-itán, neka okho vø̄ngaz’? 24  5:24 Zion 5:8Geté no ndakin nøtézømás, Ezoqam-ge Yo, bazaføgakh nqambôgó, ezoqa manqa-zapazapa tezø-evøzam, nqanek manqei-qape-te.”
Yaq Yesu ngenek kagi ezoqam, āv gembøe-eín nqǽgo, “No nqataqá-manqate. Mòqo-itán, kita vø̄khazo, khoev-te sasa ndøqav.” 25 Yaq nqova mbaín. Ndego ezoqa ewaqape-qa bøi-te, sège-itán, kita vø̄khazo, khoev-te sasa ndøwav. Mbumbukiam-qa iz até go꞉-eqatát, gemat. 26 Yaq ezoqa ewaqape, nqova ndafe kandambá. Mbumbukiam-qá iz ndø-eqaném. Yaq āv gini-manqatát nqǽgo, “Ni nqægo khaiya, matev viní qaziqeivim.”
Yesu Livai gembo-akha, tembopavat
(Met 9:9-13; Mak 2:13-17)
27 Taqa zita-te, Yesu vemiav ge꞉-ivavtat, ndego teks moni upøgim ezoqam ndø-omét. Teks upøgim khoev-qase mokho-té gunu꞉qotám. Teqa iz Livái. 5:27 Livai, iz nøme Metiú. Yaq Yesu āv gembøe-eín nqǽgo, “No qonøndó-páev.” 28 Yaq Livai até gendego, vømbōpaev. Gigiap ate qægoam, sège-iváv.
29 Yaq Livai lou kandambaqape ndølóg, ekeza khoev-te. Yesu mbokhanakhanákh. Teks moni upøgim ezoqam neka ezoqa nøme kopoáv, teqa lou loge-te gindupindam. 30  5:30 Luk 15:1-2Yaq Felisi ezoqam neka Mozes-qa guguna manqat nømendim ezoqam, ndigu Felisi ezoqam-te ginøzaz, qaqa ndøgoném, Yesu-gi paev ezoqam-te, gizø-ein, “Gekha zapâ, zo teks moni upøgim ezoqam neka manqa-zapazapa-us ezoqam namba, ibøkha nqazøte-izit neka lou namba nqazøte-loget?”
31 Yaq Yesu gezø-qavøiu, “Ezoqam ndigu enqoni mbain ndigu, ndigu mulømula etoam ezoqam mbain tøgoat, kopømbá. Geté enqoni-us ezoqam bezøgó, mulømula etoam ezoqam. 32 No ambá av nqǣgo, ezoqa eqeieqei akhayam-qa nøgeavūn, tiqambuz. Geté no manqa-zapazapa-us ezoqam akhayam-qa nøgeavún, vøndó-qambūz.”
Yesu lou logemav matev-qa yaq-te gimbøe-bevøpem
(Met 9:14-17; Mak 2:18-22)
33 Ezoqa nøme, Yesu āv gimbøe-einím nqǽgo, “Zion-gi paev ezoqam, lou logemav matev ndøgoatún, vø̄guligulimatun. Até Felisi ezoqam-gi paev ezoqám-a, vø̄goatun. Geté qogi paev ezoqam, matev av nqægo gonemáv. Ndigu lou sège-logatún, neka ibøkha vø̄-izumatun.”
34  5:34 Zion 3:29Yaq Yesu yaya zø-etá, taqa yaq-te, gezø-ein, “Ge zô ndozo-matavap, ezoqa sæva te-okɨ, yaq zifuap lou loge-te tekhatob, ndigu zifuap kopømbâ, lou logemav matev ndø̄gonem, ndego ti namba ti꞉goat? Āv taoká. Ndigu lou logemav matev gégonemák. 35 Geté khøuwa ndø̀fakház. Yaq ndego ezoqam, sævam ge-okɨ, ndø̀ndafém, ti namba nde꞉go. Yaq tegi zifuap lou logemav matev, ta khøuwa-te ndǿgo tinígoát.”
36 Yaq Yesu yaya nøme zø-etá, gezø-ein, “Ezoqa kopømba mbaín, ndabua ndakinak tekeqa, yaq ta mbewat ndøgo, nqawønege ndabua-tē gemǿtøkē. Zapa ndǿgo, av toqotego nqægo, yaq ndabua ndakinak segemǿ-soqá, neka ndabua mbewat ndakinak gemǿ-kopømbayák, nqawønege ndabua namba.
37 Neka ezoqa kopømba mbaín, waen ndakinak, awenege søvakha ngusum-te te-ewa. Zapa ndǿgo, awenege søvakha ngusum-te toqo-ewa, yaq waen tøpopon, ndigu gékeqáz. Yaq waen vǿqouvøēm, neka søvakha ngusum vǿsoqoēz. 38 Geté waen ndakinak, søvakha ngusum ndakinak-té qotúqóuz.
39 Geté unimanqatín, gekha ezoqām ndigu, waen awenege gi-izumatun, ndigu waen ndakinak gèzømbo-qasiín. Ndigu āv gini-einimín nqǽgo, ‘Qanimav ndǿgo, awenege.’ ”

5:1 5:1 Met 13:1-2; Mak 3:9-10

*5:1 5:1 Nginik kewan-qa iz nøme: Gelili kewán

5:5 5:5 Zion 21:3-8

5:11 5:11 Met 19:27

5:14 5:14 Lev 14:1-32

5:20 5:20 Luk 7:48; Isa 43:25

5:24 5:24 Zion 5:8

5:27 5:27 Livai, iz nøme Metiú.

5:30 5:30 Luk 15:1-2

5:34 5:34 Zion 3:29