1 Jisas rii way kawka shi tawa majik wor: “Hevenek tawa kigdom sii harapa aka tabo yima otii tawabaga eecha otiito. Riiti yikapwa mima yak otiirek, eena rii harapa noku sha aken sayar tar. 2 Worek, rii riiti yo otii tawa wakasa ma yen komas noku sha majin yecha yaken wochirek ir. 3 Worek, komas rii way yo otii wakasa ma yen heechirek, yecha ya majin wochirek ir. Wori, ye yaken gegiyakasakech. 4 Worek, rii way kawka yo otii wakasa ma yenya wochirek ir. Rii yenya eecha wor: ‘Woher ma yenya na i wonyak: eeji nokusha a boboy eetaq sayar homawa. Eeji bulamakaw, bulamakaw yin sowakwor. Eyey boboyen sayar homawa. Na yanak, nokusha ak!’ 5 Worek, woher ma mima ye eena meejikasakech. Ye yechi yoban eechaba otiitar. Woher ma por rii riiti nowok heechi ir. Por riiti boboy toko akak ir. 6 Woher ma kaw ye wakasa ma kawen yeechi pi sowakwor. 7 Worek, aka tabo yima rii meejichi kwotayichi rii riiti ow ana pichar man heechirek i sowakwor ma yen eeta ma ye pi hamar. Yechi akaman hik hay hamar. 8 Worek, rii riiti yo otii wakasa man uwar. Uwachi rii yenya eecha wor: ‘Eeji nokusha aboboy eeta apa sayar hamawa. Wowak, woher ma yechi nobo eeta kapasek. Ye eena ya eeji aboboyen akasakech. 9 Wowak, na i harapa nobok chishitanak eeka henya ma ii napa wochanak sapa ya.’ 10 Worek, wakasa ma ye harapa nobok iri, ye eyey ma hechi ye yen wo yayar. Ma kepi ma kapasek eyey wo yayar. Worek, nokusha ak otii tar aka sii takiikiisiir.

11 “Worek, ma ye ya yapakarek, aka tabo yima rii yenya heken ir. Irek, rii heri ma por rii riki kepin ruwukasakech. 12 Worek rii eecha wor: ‘Nareboy, boyewak mii diita tapa a nediik yawey saka riki kepin ruwu yawak?’ Worek, eeta ma rii awasen maji bakasakech. Me tobo siir. 13 Worek, aka tabo yima rii riiti wakasa ma yenya eecha wor: ‘Riina na yeechi riiti yatii tapan poko jichi geenyik niyik yik rabochinyak sa i. Eeka sa keyatanak pu giiriiga wagiiriiga ta.’ ” 14 Jisas rii kawka eecha wor: “Nokwapa nokwapa ma mima yenya uwawey, eyey hisiichi kenyikasakech.”

15 Peresi ma ye i Jisas riina apo diigiichi dagiir poyeken eena otiitar. 16 Eecha otiik otiitarek, ye yechi maji pok tar ma kawen Herot riiti ma kawen heechirek, ye Jisas riina woheken yar. Yarek, ye eecha wor: “Tisa, no hikitu mii maji siikiinen batawa ma mii God riiti maji siiken batawey, mii God riiti inyakan mukuchichu. Eena mukuchichawak, mii anadii ma ye miina hikitawey mii eena inyaka hikikasakech. Harapa tawa ma karakada tawa ma yen mii hechawey mii eecha hikitu eeta kubuchey boboy. 17 Wowak, nona na ba. Ii mii shecha hikitu? Nota Sisa riina takis yan haney, ii kapo no lon reekiito. Kapo reekiikasakech?” 18 Jisas rii meejichi rii yechi inyakak hiki tawa boboyen rii her. Eena hechi rii eecha wor: “Kwo woshepii tawa ma. Boyewak kwo ana dagiir poyeken otiito? 19 Kwota takis yan toko tawa ya mani na pochi yeechi yaya ana mukuchi!” Worek, ye ya mani yeechi yaya riina mukuchir. 20 Mukuchirek, rii yenya eecha woher: “Diita misoma hi diika tawey, kapo namey hi?” 21 Ye awasen eecha wor: “Eeta Sisa riiti.” Worek, Jisas rii yenya eecha wor: “Wowey, Sisa riiti boboy ii na riitaban ha. God riiti boboy ii na God riitaban ha.” 22 Ye eena meejichi nyegiirabor. Nyegiirabochi heechi ir.

23 Eeta nedii Sadyusi ma kaw ye Jisas riitak yar. Sadyusi ma ye eecha wocho: Ha tawa ma ye awasen saniyeechi ya sokwakasakech. 24 Ye eecha wor: “Tisa, Moses rii eecha wor, ‘Ma por rii yikapwa biish tanak, haney, riiti kumwoy rii sapa riiti mima siina ya. Riita yanak, har ma riiti senyen sapa yikapwa por kiya.’ 25 Wowak, 7 yaka kumwoy diika tar. Tarek, yaka rii mima yar. Yari, rii harek, rii sobo har. Yikapwa biish. Worek, kumwoy riita way siin yar. 26 Yari yaka riita otiirebaga rii eechaba otiir. Worek, eyey yaka kumwoy ye eechaba eechaba siir. 27 Worek, eeta mima sii eeta komas habar. 28 Wowak, ma awasen ya sokwak tawa nedii yarek eeta mima siin kapo nama yakiita? Eyey yaka kumwoy ye siina ya hamar!”

29 Worek, Jisas rii yenya awasen eecha wor: “Kwo keena kapasek wey hikitu. God riiti keyir majin God riiti hapaga tawa boboyen kwo eena hekasakech. 30 Har ma yecha ya sokwana nedii ma ye mima yaksaskech. Yepa hevenek tawa ejelega eecha takiita. 31 Wowak, ada man yesokwa majin kwona bak. Kwo kapo God riita bar majin saka kenyi her. Rii eecha wor: 32 ‘Ada Ebraham riiti God, Aisak riiti God, Jekap riiti God. Maji mu eecha wocho: Ada har ma yechi Godekasakech. Ada sobo tawa ma yechi God.” 33 Worek, ma mima ye riita maji pokii tar maji meejichi ye eena henebarabor.

34 Eecha barek, Jisas rii Sadyusi yechi kujan diimiir. Eecha otiirek, Peresi ma ye eena meejichi ye bana yopo wuchi yir. 35 Worek, ma por rii yechi nediik tari lon otii hechar ma rii Jisas riina dagiir poyeken eena otii hechar. 36 Rii eecha woher: “Tisa, shecha tawa o siita mapo harapa tawa?” 37 Jisas rii awasen eecha wor: “Miita miiti Harapa miiti God riina na miiti inyaka wopu, mesek, marenoku ii eeka na riina rukusii ta.’ 38 Diita lo sii eeta mapo harapa na kepi wey. 39 Komas harapa lo sii diitata: ‘Kwo mayama rukusii tawaga diita bana bana tawa man na eechaba rukusii ta.’ 40 Eeta maji piiriiti muga eecha tawa. Moses riiti eyey loka piirapet yechi eyey majika.”

41 Peresi ma ye ya yopo wuchi yicharek, Jisas rii yenya woher: 42 “Boyak kwo Kraist riin hikitu? Rii kapo namey neja?” Ye awasen eecha wor: “Ri eeta Devit riiti neja.” 43 Jisas rii awasen eecha wor: “Eecha tarek, boyewak Spirit rii otiichicharek, Devit rii Kraist riina eecha habatar Harapa?’ Devit rii eecha wor:

45 Devit rii riina Harapa habatari boyega shecha Kraist rii Devit rriti neja tawa?” 46 Ma ye riina meejichi maji pochi bakasakech. Worek, eeta nedii ye riina akiitarek eena maji pochin kawka way wohekasakech.