1 Yáa wedera, yʉʉ mʉ́ãrẽ too sʉgueropʉ bueriguere Jesús basocáre netõnére quetire mecʉ̃tígãrẽ wãcũrĩ boogá. Mʉ́ã teeré tʉorá, padeowʉ́. Atitócãrẽ padeóa. 2 Cõãmacʉ̃ tee quetimenarã mʉ́ãrẽ padeorí tiigʉ́ tiii. Mʉ́ãrẽ yʉʉ wederigue quetire padeó, wãcũnʉnʉseri, netõnégʉ̃daqui. Diamacʉ̃́ padeohéri, netõnériqui.

3 Yʉʉre bueriguere mʉ́ãrẽ wedewʉ. Tee buerigue ʉpʉtí maquẽ niiã. Biiro niiã: Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũ jĩĩrõbirora Cristo marĩ ñañaré tiiré wapa marĩrẽ diabosarigʉ niiwĩ. 4 Cʉ̃ʉ̃ diaari siro, ʉ̃tãtutipʉ cṹũrira niiwã. Itiábʉreco siro Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũ jĩĩrõbirora masãrigʉ niiwĩ. 5 Teero wáari siro, Pedrore bauásʉgueyigʉ. Too síro ãpẽrã́ cʉ̃ʉ̃ beserirare bauáyigʉ. 6 Too síro sĩcãrõména paʉ quinientos nemorṍ cʉ̃ʉ̃rẽ padeoráre bauáyigʉ. Paʉ cʉ̃ʉ̃rẽ ĩñarira caticua ména; ãpẽrã́ diajõãtoayira. 7 Too síro Santiagore bauáyigʉ. Too síro niipetira cʉ̃ʉ̃yere wededutigʉ beserirare bauáyigʉ.

8 Niipetirare bauári siropʉ, yʉʉre bauáwi. Cʉ̃́ã siro macʉ̃ bʉcʉápetiririgʉbiro yʉʉ niipacari, yʉʉcãrẽ bauáwi. 9 Yʉʉ niipetira Jesús cʉ̃ʉ̃yere wededutigʉ beserira dʉaró wapacʉtía. Too sʉgueropʉ yʉʉ Jesuré padeoré põnarĩ macãrãrẽ ñañarõ tiirucúmiwʉ̃. Yʉʉ ñañagʉ̃́ niipacari, Jesús yʉʉre bauáwi. Yʉʉre bauáriatã, yʉʉ cʉ̃ʉ̃ beserigʉ niiribocu. 10 Cõãmacʉ̃ yʉʉre ãñuré ticorémena atitóre merẽã niiã. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ yʉʉre “bʉ́ri peti cʉ̃ʉ̃rẽ ãñuré ticowʉ” jĩĩriqui. Yʉʉ cʉ̃́ã niipetira nemorṍ padea. Yʉʉ basiro teero tiiría; Cõãmacʉ̃ yʉʉre ãñuré ticogʉ́ yʉʉmena niigʉ̃, yʉʉre tiiápuqui. 11 Yʉʉ mʉ́ãrẽ wederé, ãpẽrã́ Jesús beserira mʉ́ãrẽ wederé sĩcãrĩbíro niiã; sicaquetira wedenoã. Teeréna mʉ́ã padeowʉ́.

12 Cristo dia masãrigue quetire buenoã. Teeré buepacari, ¿deero tiirá mʉ́ã sĩquẽrã “diarira masãriya” jĩĩgari? 13 Diarira masãriatã, Cristocã masãribojĩyi. 14 Cʉ̃ʉ̃ masãriatã, ʉ̃sã bueré wapamaníbojĩyu. Mʉ́ã padeorécã wapamaníbojĩyu. 15 “Cõãmacʉ̃ Cristore masõyigʉ” jĩĩré quetire wedewʉ. Tee queti diamacʉ̃́ niiriatã, ʉ̃sã Cõãmacʉ̃yere jĩĩditora niibocu. Diamacʉ̃́rã diarira masãriatã, Cõãmacʉ̃ Cristore masõribojĩyi. 16 Diarira masãriatã, Cristocã masãribojĩyi. 17 Cʉ̃ʉ̃ masãriatã, mʉ́ã padeoré wapamaníbocu. Mʉ́ã too sʉguero ñañaré tiiríguere teerora acabónoña maniré niijãbocu. 18 Teero niiãtã, Cristore padeorá diarira pecamepʉ wáabojĩya. 19 Marĩ atibʉ́recopʉ dícʉre Cristore padeorí, cʉ̃ʉ̃mena catiré petihére maniã́tã, marĩ ãpẽrã́ nemorṍ bóaneõrã peti niibocu. Bʉ́ri peti padeobócu.

20 Ate diamacʉ̃́ niiã: Cristo diarigʉpʉ niipacʉ, masãrigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ ãpẽrã́ niipetira diarira watoapʉre masãsʉguerigʉ niiwĩ. 21 Biiro niiã: Sĩcʉ̃ basocʉ́mena basocá diaré nʉcãyíro. Teerora sũcã sĩcʉ̃ basocʉ́mena basocá masãrécã nʉcãyíro. 22 Marĩ niipetira Adán põna niiré wapa diaadacu. Teerora sũcã niipetira Cristomena niirã́cã catirucujããdacu. 23 Cõãmacʉ̃ marĩrẽ masãdutiri, masããdacu. Cristo masãsʉguetoarigʉ niiwĩ. Too síro cʉ̃ʉ̃ pʉtʉaatiri, marĩ cʉ̃ʉ̃mena niirã́ masããdacu. 24 Teero wáari, atibʉ́reco petijṍããdacu. Teebʉrecori jeari, Cristo atibʉ́recopʉ niirã́rẽ, ʉ̃mʉã́sepʉ niirã́rẽ, cʉ̃́ã õpãrãrẽ́ cõãpetijãgʉ̃daqui. Cʉ̃ʉ̃ teero tiiári siro, cʉ̃ʉ̃ Pacʉre cʉ̃ʉ̃ niipetira Õpʉ̃ niirére wiyagʉ́daqui. 25 Cristo tee Õpʉ̃ niirére cʉogʉ́daqui, tée Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃rẽ ĩñatutirare cʉ̃ʉ̃ dutiriguere ãñurõ yʉʉri tiirípʉ. 26 Cʉ̃ʉ̃ niipetira cʉ̃ʉ̃rẽ ĩñatutirare cõãpetiari siropʉ, diarécãrẽ petirí tiigʉ́daqui. 27 Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũ jĩĩrõbirora niipetirere, niipetirare Cristo docapʉ pʉtʉári tiiyígʉ. Teero jĩĩrõ, “Cõãmacʉ̃ Cristo docapʉ niiĩ” jĩĩrõ mee tiia. Cõãmacʉ̃rã niipetirere, niipetirare Cristo docapʉ pʉtʉári tiiyígʉ. 28 Cʉ̃ʉ̃ teero tiiári siro, cʉ̃ʉ̃ macʉ̃ basiro cʉ̃ʉ̃ Pacʉ doca pʉtʉágʉdaqui. Teero tiigʉ́, Cõãmacʉ̃ niipetire, niipetira Õpʉ̃ niigʉ̃daqui.

29 Apeyeré ãpẽrã́ biiro tiicúa: Pʉarĩ́ wãmeõtiduticua. Cʉ̃́ã biiro jĩĩ wãcũpaticua: “Yʉʉ menamacʉ̃ diaadari sʉguero wãmeõtidutiriwi”, jĩĩcua. Teero tiirá, sĩcãrĩ cʉ̃́ã basiro wãmeõtiduticua; too síro sĩcʉ̃ diarigʉye niiboariguere wãmeõtiduticua. ¿Deero tiirá cʉ̃́ã teero tiigári? Cʉ̃́ã “diarira masãriya” jĩĩ wãcũpacara, cʉ̃́ã diariraye niiboariguere wãmeõtidutire wapamaníã.

30 Apeyeré, ʉ̃sã “diarira masããdacua” jĩĩ bueré wapa ãpẽrã́ ʉ̃sãrẽ ñañarõ tiidʉgárucujãya. Teero quioré watoapʉ niipacara, teeré buerucujãã. 31 Bʉ́recoricõrõ basocá yʉʉre sĩãdʉgácua. Tee diamacʉ̃́rã niiã. Atecã́ teerora diamacʉ̃́ niiã: Yʉʉ mʉ́ã marĩ Õpʉ̃ Jesucristore padeoré wapa ʉseniã. 32 Éfeso macãrã yʉʉre wáicʉra cúarabiro ñañarõ tiiwá. Diarira masãriatã, bʉ́ri peti cʉ̃́ã tiiríguere ñañarõ netõbójĩyu. “Diarira masãricua” jĩĩré diamacʉ̃́ niiãtã, marĩcã ãpẽrã́ wedeserucurobiro wedesebocu. Biiro jĩĩbocu: “Jãmʉ yaara; jãmʉ sĩnirã́; marĩ ñamigã diajõãbocu”, jĩĩbocu.

33 Ãpẽrã́ mʉ́ãrẽ merẽã padeodutíri, padeoríjãña. Ate basocá wedesere diamacʉ̃́rã niiã: “Ñañarã́mena bapacʉtiri, mʉ́ã ãñurõ tiirécʉtirere ñañoã́dacu”. 34 Teero tiirá, mʉ́ã too sʉguero wãcũrirobiro diamacʉ̃́ ãñurõ wãcũña sũcã. Teero biiri ñañarére tiiríjãña. Sĩquẽrã mʉ́ãmena niirã́ Cõãmacʉ̃rẽ masĩriya. Mʉ́ãrẽ bobodutígʉ, teero jĩĩã.

35 Apetó tiigʉ́, sĩcʉ̃ sãĩñáboqui: “Diarira ¿deero tii masãbogari? Cʉ̃́ã masãre õpʉ̃ʉ̃rĩ ¿deero bauré õpʉ̃ʉ̃rĩ cʉoádari?” 36 Teero sãĩñágʉ̃ tʉomasĩ́riqui. Marĩ oterípe oteri, wiiádari sʉguero, bóacu. 37 Marĩ otera, wiiárigueyucʉre oteria; opaperi dícʉre otea. Trigoperi o apeyenóperire otea. 38 Too síro Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ tʉsaróbiro wiirí tiiquí. Deero bauré dʉca niirigue teenórã wiirí tiiquí sũcã. 39 Niipetire õpʉ̃ʉ̃rĩ sĩcãrĩbíro niiricu. Basocáye õpʉ̃ʉ̃rĩ, wáicʉraye õpʉ̃ʉ̃rĩ, minipõnáye õpʉ̃ʉ̃rĩ, waiye õpʉ̃ʉ̃rĩ merẽã dícʉ niicu. 40 Teerora sũcã ʉ̃mʉã́se maquẽ õpʉ̃ʉ̃rĩ, atiyepá maquẽ õpʉ̃ʉ̃rĩ niiã. Ʉ̃mʉã́se maquẽ õpʉ̃ʉ̃rĩ merẽã peti ãñuré niiã. Atiyepá maquẽ õpʉ̃ʉ̃rĩcã ãñuré niiã. 41 Muĩpũ bʉ́reco macʉ̃ ãñuré asiyáqui. Ñami macʉ̃ merẽã ãñuré bóequi. Ñocõã́cã merẽã ãñuré bóecua. Ñocõã́ sĩcãrĩbíro bóericua.

42 Teerora wáacu diarira masãrécã. Diarigʉre yaarí, cʉ̃ʉ̃ya õpʉ̃ʉ̃ bóaadacu. Too síro apeõpʉ̃́ʉ̃ masããdacu. Tiiõpʉ̃ʉ̃ diaricu sáa. 43 Marĩ bʉ́ri niiré õpʉ̃ʉ̃rĩrẽ yaajã́ã. Ãñuré õpʉ̃ʉ̃rĩpe masããdacu. Marĩ tutuhere õpʉ̃ʉ̃rĩrẽ yaajã́ã. Tutuare õpʉ̃ʉ̃rĩpe masããdacu. 44 Marĩ atibʉ́reco maquẽ õpʉ̃ʉ̃rĩrẽ yaajã́ã. Ʉ̃mʉã́se maquẽ õpʉ̃ʉ̃rĩ tiiróbiro baurépe masããdacu. Atibʉ́reco maquẽ õpʉ̃ʉ̃rĩ cʉorá, ʉ̃mʉã́se maquẽ õpʉ̃ʉ̃rĩ cʉoádacu.

45 Cõãmacʉ̃ye queti jóaripũpʉ biiro jóanoã: “Cõãmacʉ̃ basocʉ́ niisʉguerigʉ Adánrẽ catirére ticoyigʉ”,* Génesis 2.7. jĩĩ jóanoã. Cristope ʉ̃mʉã́se macʉ̃ niijĩgʉ̃, catiré petihére ticoqui. 46 Cõãmacʉ̃ marĩrẽ ʉ̃mʉã́se maquẽ õpʉ̃ʉ̃rĩrẽ ticosʉgueririgʉ niiwĩ. Atibʉ́reco maquẽ õpʉ̃ʉ̃rĩpere ticosʉguerigʉ niiwĩ. Too síro ʉ̃mʉã́se maquẽ õpʉ̃ʉ̃rĩrẽ ticogʉdaqui. 47 Basocʉ́ niisʉguerigʉ atibʉ́reco macʉ̃ ditamena weenorigʉ niiwĩ. Cʉ̃ʉ̃ siro macʉ̃pe ʉ̃mʉã́se macʉ̃ niiĩ. 48 Atibʉ́reco macãrã ditamena tiinórigʉbiro õpʉ̃ʉ̃cʉtiya. Ʉ̃mʉã́sepʉ wáaadarape too macʉ̃biro õpʉ̃ʉ̃cʉtiadacua. 49 Marĩ ditamena weenorigʉbiro baua. Teerora sũcã too síropʉ ʉ̃mʉã́se macʉ̃biro bauádacu.

50 Yáa wedera, ateré mʉ́ãrẽ wededʉgaga: Marĩ ate õpʉ̃ʉ̃rĩmena† Pecasãyemena: carne y sangre. Cõãmacʉ̃ Õpʉ̃ niirṍpʉ wáamasĩña maniã. Toopʉ́ niiré niirucujããdare niicu. Teero tiirá, bóaadarere toopʉ́ cʉomasĩ́ña maniã. 51-52 Apeyecã́rẽ, too sʉguero macãrãpʉ masĩña maniríguere wedegʉda: Niipetira diaricua. Wãcũña manirṍ, bibitarobiro, ángele cornetare putitúri, marĩ wasojṍããdacu. Tiiwʉ́ bʉsʉri, diarira masããdacua; cʉ̃́ã masãrã, dianemoricua sáa. Teerora marĩcã wasoádacu. 53 Cõãmacʉ̃ marĩye õpʉ̃ʉ̃rĩ diaadare õpʉ̃ʉ̃rĩrẽ wasogʉ́daqui, niirucujããdare õpʉ̃ʉ̃rĩpe cʉoáro jĩĩgʉ̃. 54 Marĩ diaadare õpʉ̃ʉ̃rĩrẽ niirucujããdare õpʉ̃ʉ̃rĩpe wasorí, cʉ̃ʉ̃ye queti jóaripũ jĩĩrõbirora wáaadacu. Biiro jóanoã: “Marĩrẽ diari tiiré petiádacu”.‡ Isaías 25.8. 55 “Diarére cuinemoricu; marĩ dianemoricu. Boorituanemoricu; marĩ catirucujããdacu”.§ Oseas 13.14. 56 Basocá ñañaré tiirá, diarére cui niicua. Moisére dutiré cṹũrigue jĩĩrõbirora ñañaré tiirá diaadacua. 57 Teero niipacari, marĩ Õpʉ̃ Jesucristo tiirémena marĩ dianemoricu sáa. Teero tiirá, Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenire ticoada.

58 Teero tiirá, yáa wedera, padeorucújãña. Marĩ Õpʉ̃yere jõõpemena nemorṍ padenemoña. Mʉ́ã ateré masĩã: Cʉ̃ʉ̃yere padera, bʉ́ri peti padeãmajãrã mee tiia.