□4:2 «Chünki xush xewer xuddi chöldiki Israillargha anglitilghandek bizlergimu anglitildi» — «chöldiki Israillargha» grék tilida «ulargha» déyilidu. Bu ayettiki «xush xewer» Xudaning aramliqini alahide közde tutidu.
□4:4 «Yettinchi küni kelgende, Xuda hemme emelliridin aram aldi» — «Yar.» 2:2.
■4:4 Yar. 2:2; Mis. 20:11; 31:17.
□4:5 «Yene kélip yuqirida éytilghandek Xuda: «Ular Méning aramliqimgha qet’iy kirmeydu» dégenidi» — muellip, gerche chölde kezgen Israillar itaetsizliki tüpeylidin «Xudaning aramliqi»gha kirmigen bolsimu, kirish yoli téxiche ochuq ikenlikini körsitidu.
□4:6 «uning toghrisidiki xush xewerni awwal anglighanlar» — démek, Xudaning aramliqi toghruluq xush xewer anglighanlar; chöl-bayawanda kézip yürgen Israillarni körsitidu.
□4:8 «Eger Yeshua peyghember Israillarni aramliqqa kirgüzgen bolsa idi, Xuda kéyin yene bir aramliq küni toghruluq démigen bolatti» — Yeshua peyghember Musa peyghemberning izbasari bolup, u Israil xelqini Xuda wede bergen zémin’gha bashlap barghan. «Qan.» 3:20, 25:19, «Yeshua» 1:15nimu körüng.
□4:9 «Qisqisi, shabat künidiki bir aramliq Xudaning xelqini kütmekte» — «shabat küni» yettinchi küni, yeni Xuda aram alghan küni we Öz Yehudiy xelqige békitken «dem élish küni» idi.
□4:10 «Chünki Xudaning aramliqigha kirgüchiler xuddi Xuda «Öz emel-ishliridin aram alghan»dek, özlirining ishliridin aram alidu» — bu intayin muhim ayet üstide hem «Xudaning aramliqi» toghruluq «qoshumche söz»imizde toxtilimiz.
■4:12 Top. 12:11; Yesh. 49:2; Ef. 6:17.
■4:14 Ibr. 3:1; 6:20; 8:1; 9:11.
■4:15 Yesh. 53:9; 2Kor. 5:21; Fil. 2:7; Ibr. 2:18; 1Pét. 2:22; 1Yuh. 3:5.
□4:16 «yardemge éhtiyajliq waqtimizda shapaet tépish üchün...» — grék tilida «yardem» «ademning (qutquzghin! dégen) nidasigha yügürüsh» dégen uqumni bildüridu. «méhir-shepqet ayan qilin’ghuchi text» — Xudaning texti, elwette.