11
Na Krais tepa mulurum mele piliipu manda lepu moliu mele eni aku-siku na tepu moliu mele kanuku kene manda leku molai.
11:2—14:40 Pulu Yili-nga Mini Kake Tiliele-ni Oliu Tonduluma We Silimú Mele Kene, Máku Topu Pulu Yili Popu Topu Kape Nimbu Bi Paka Tonjupu Konjumulú Mele Kene, Akuselenga Ung Te
 
11:2-16 Máku Toku Pulu Yili Popu Toku Kape Niku Bi Paka Tunjingíndu Eninga Pengina Méle Te-ni Panda Toku Pakungélendu Nirim Ung Te
Taki-taki na ⸤eni-kene molupu kene tirindu mele⸥ numanu kimbu-siku, ung-bo tonjupu mani sirinduma tondulu munduku ambolku telemeláliinga eni kape nimbu “Aima teku konjulemele.” niker.
Akiliinga-pe ekupu ⸤ung te wasie⸥ eni piliangi niambu:
⸤Pulu Yili popu toku kape ningíndu i-siku teangi:⸥ Ambuma pali eninga nukúlima eninga yima; yimanga pali nukuliele Krais; Krais-nga nukuliele Pulu Yili. Akili piliiku konjai. ⸤Eni máku toku molemele kene⸥ eninga yi te-ni Pulu Yili-kene popu topa ung nimbá mola Pulu Yili-ni “Ninjui.” nimba, nimba simba ung te piliipa yambuma nimba simbandu yunga pengale panda tum lem yunga nukuli ⸤yi Krais⸥ tepa kis-silimú. ⸤Eni máku toku molemelena⸥ ambu te-ni Pulu Yili-kene popu topa ung nimba mawa temba mola Pulu Yili-ni “Ninjui.” nimba, nimba simba ung te piliipa yambuma nimba simbandu yunga pengale panda naa tum lem ⸤yu yi pulimále⸥ yunga nukuli ⸤yi Krais⸥ ‘Pipili kulupili.’ nimba tepa kis-silimú. Pengí panda naa tolemú akili ambu te pengí purúliele molemú mele, yu aku-sipa ambu te mele molemú. Ambu te yunga pengale panda naa tum lem kapula, “ ⸤‘Yunga yili liipa ai naa silimú lam.’ nimba⸥ yambu te-ni yunga pengale kolomong tepa gar sinjipili.” nipili. Mola ambu tenga pengale kolomong tingí mola porongí kene aku-siku tingéliinga yu teku pipili kunjingí lem ‘Na pipili naa tipili.’ nimba yunga pengale panda tupili.
Yili yu Pulu Yili mele tepa, Pulu Yili bi molupa tondulu pupili molemú mele liipa ora silimáliinga yunga pengale panda naa tupili. Akiliinga-pe ambale ⸤yunga pengale panda tolemú kene yunga yili-ni yu nokulemú, yu-ni yili piliipa molemú mele liipa ora silimáliinga⸥ yu-ni yilinga bili paka tonjulemú ⸤akiliinga yunga pengale panda tomba kene kapula⸥. 8-9 Pulu Yili-ni ambaliinga kangi te wendu liipa kene yili naa tirim. Yilinga kangi te wendu liipa kene ambale tirim. ‘Yili-ni ambale liipa tapunjupili.’ nimba kene yili naa tirim. ‘Ambale-ni yili liipa tapunjupili.’ nimba kene ambale tirim. Akiliinga ⸤‘Ambale-ni ‘Na yili-ni nukupili. Yunga bi ola mulupili.’ nipili.’ niker.⸥ 10 Akiliinga, ⸤eni máku toku mulungína⸥ ambale ⸤Pulu Yili-kene popu toku ung nimbá mola Pulu Yili-nga ung te yambuma nimba simbandu⸥ yunga pengale panda tupili. Aku temba kene kanuku kene angkellama-ni ‘Yu-ni yunga yilinga ungma piliipa liipa molemú.’ niku kanungí.
11-12 Akiliinga-pe eni Auliele-nga ambu yi molemelema ⸤tiluna tapú-toku mulungí kene kapula⸥. Ambuma eni-enini ulu mare teku, yima eni-enini ulu mare teku, mulungí kene kapula naa temba. Ambuma-ni yima liiku tapunjuku, yima-ni ambuma liiku tapunjuku, telemele kene manda. Sika ⸤Pulu Yili-ni⸥ ui-pulu-pulu ambale yilinga kangiele-ni tirim, akiliinga-pe ekupu yima ambumanga kangina wendu olemele, akiliinga-pe enini pali Pulu Yili-ni telemú akiliinga ⸤ambuma kene eninga yima kene aku-siku kapula-kapula molemele kene manda⸥. 13 Ulu te eni-enini apuruku piliai: ⸤Eni máku toku mulungína⸥ ambu te-ni yunga pengale panda naa topa Pulu Yili-kene popu topa ung nimbá kene kaíye? 14 Yambuma-ni ⸤eninga pengima⸥ telemele mele oliu temulú mele liipa ora silimú. ‘Yi te ‘yunga pengi-di omba sulu pupili.’ nimba kene mundupa kelelemú kene telemú akili-ni yu-yunu tepa pipili konjulimú.’ nimbu piliilimulu. 15 Akiliinga-pe ‘Ambu te-ni ‘yunga pengi-di omba sulu pupili.’ nimba kene mundupa kelelemú kene telemú akili-ni yu-yunu tepa konjupa yunga bi paka tolemú.’ nimbu piliilimulu. Pulu Yili-ni ambaliinga pengi-di ‘we omba sulu pupa ⸤yunga pengale⸥ panda tupili.’ nimba silimáliinga ⸤we omba sulu pulimále kapula⸥. 16 Yambu te-ni ya “Teai.” niker mele piliipa kis piliipaliinga “Gólu tokum. Nikem akili lawa tepa nimba kis-sikem.” nimba ‘Na-kene tombulupu niambu.’ nim lem yambu kanili ung ili piliipili: Oliu telemulu mele ulu te-lupa mólu. ⸤Koleamanga pali⸥ Pulu Yili-nga yambu-talapema-ni kepe aku-sikuko telemele. Akili piliipili.
11:17-34 Yesos Kolumbandu Yu Lumbili Anduli Yima Wasie Langi Nuring Mele Akili Piliipu Kene Tapú-Topu Molupu Langi Nomulúndu Tepu Konjumulú Mele Ung Mare
 
11:17-22 Korin-Yambuma Auliele-Kene Tapú-Toku Langi Noku Mulungíndu Teku Kis-Siring Mele Ung Te (11:17-34 pali kanui)
17 Eni ekupu ulu te telemeláliinga na-ni eni mani simbundu kape nimbu táka-nimbu mani simbu naa teker. ⸤Liiku máku toku Auliele-ni makó topa “Nanga” nirim langima noku mulungíndu máku toku⸥ ulu mare tingí mele niambu:
Eni máku toku molku telemele uluma-ni eni liipa tapunjupa ‘Numanu tondulu pupili molangi.’ nilimú ulu te naa pelemú. Eni máku toku molku kene teku kis-siku, molku kis-singí uluma mindi telemeláliinga na-ni eni kape nimbu kene naa niker. 18 Ui kumbi-lepu na-ni i-sipu niker: ‘Eni Krais-nga yambuma máku toku molku kene eni numanu tale yupuku mele liiku munduku kene talape lupa-lupa niku molemele mele.’ niku silimele piliiliu ‘akili mare sika nikimili.’ nimbu piliiker. 19 Eni numanu tale yupuku mele liiku munduku kene talape lupa-lupa niku molemele uluma-ni eni mare Krais-nga yambuma sika molku yunga ungele tondulu munduku piliilimili mele liipa ora silimáliinga ⸤‘eni mare sika aku-siku molku kis-silimele.’ nimbu piliiker⸥.
20 ‘⸤Auliele-nga bili paka tonjupu yu kape nimbu⸥ yu-kene tapú-topu langi námili.’ niku máku tolemele akiliinga-pe sika aku-siku langi naa nolemele. 21 Eni ⸤yambuma-kene wasie langi nungí langima meku oku kene⸥ ‘Yambuma pali ui wangi.’ niku nokuku naa molku, eni lupa-lupa langima nolemele. ⸤Aku telemeláliinga⸥ yambu mare ⸤korupa molemeláliinga langi te naa meku penga olemele yambuma⸥ engle-ni kolemele; yambu mare no-waen pulele noku kelep tolemele. Aku telemeláliinga piliipu kene ⸤“Auliele-kene tapú-toku langima naa nolemele.” niker⸥. 22 ⸤Akili nambimuna telemeleye?⸥ Eni ⸤taki-taki⸥ no noku langi nungí lkuma naa angiliimúye? ‘ ‘Auliele-nga yambu-talapele kanupu kis piliipu liipu ai naa sipu, Auliele-nga yambu mare mélema mólu tolemú yambuma tepu pipili konjamili.’ nimulú kene manda.’ niku piliiku aku-siku telemeleye? ⸤Aku telemeláliinga⸥ na-ni eni nambulka ung te niambuye? Eni ⸤telemele akumanga⸥ “Papu tekemele.” nimbu eni kape niambuye? Eni aima kape naa nimbú.
11:23-26 Yesos Kolupa Kene Mulú-Koleana Olandu Pumbandu Pllawa-Bret Kene No-Waen Kene Liipa “Nangi.” Nimba Sirimeliinga Temanele Poll-ni Kelepa Turum Ungele (11:17-34 pali kanui)
23 Eni nimbu sirindu ungele ui Auliele-ni yandu na nimba sirim. ⸤Ung kanili piliilkimilánje telemele mele naa telkemela.⸥ ⸤Ung kanili i-sipa mele:⸥
⸤Judas-ni⸥ Auli Yesos yunga ele-túma
ui naa liipa sipili sumbulu kaniliinga
⸤Auliele kene yu lumbili anduli yima kene
langi noku muluring kene⸥
Auliele yu-ni pllawa-bret te liipa,
24 ⸤Pulu Yili-kene⸥ “Angke” nimba kene ambulupa puku topa
⸤yu lumbili anduli yima⸥ sipa kene nimba mele:
“Ili nanga kangiele ⸤eni liiku nai⸥.
Nanga kangiele ‘eninga’ ninjipu
⸤‘Na tangi.’ nimbu⸥ simbu teker ili.
Penga-penga kepe, nanga kangiele ‘eninga’ nimbu
tenjimbu teker akili mele ‘Alsupu piliamili.’ niku
bret ili “Nanga kangiele.” nimbu siker mele
eni aku-siku bret te noku kene liiku manjai.” nirim.
25 Penga enini langima noku pora siring kene yu-ni
⸤bretele-kene tirim mele⸥ aku-sipako no-waen kapale
liipa kene ⸤enini sipa kene⸥ nimba mele:
“No-waen ⸤eni siker⸥ ili nanga memale.
⸤Pulu Yili-ni ‘Eni-kene tembu.’ nimba,⸥
ung te nimba panjipa mi lirim ung kona kanili.
Na kolupu kene nanga memale onde lembaliinga
ung konale kamu wendu ombá.
Penga-penga kepe, na ‘eninga’ nimbu
nanga memale onde lembu teker mele
‘Alsupu piliamili.’ niku kene
no-waen alsuku i-siku nai.” nirim.
26 Auliele alsupa mania naa upili bret ili kene no-waen ili kene taki-taki nungí kene aku-siku tingí ulele-ni eni Auliele kulurum mele yambuma liiku ora singí.
11:27-34 Yambuma Auliele-ni ‘Teangi.’ Nirim Mele Piliiku Kene Bret Kene No-Waen Kene Nungíndu Eninga Numanuma Liiku Sumbi Naa Siku Nungí Kene Kapula Naa Temba Mele Ung Te (11:17-34 pali kanui)
27 Akiliinga, Auliele-ni “Yu piliiku nai.” nirim bretele kene no-waenele kene yambu te-ni nombandu ⸤‘Ulu te mólu.’ nimba Auliele-ni kanupa kis piliimba⸥ ulu te tepa kis-silimú kene aku telemú ulele-ni yu ‘Auliele-nga kangiele kene memale kene akusele-ni ulu te naa temba.’ nimba liipa ai naa silimú. Aku-sipa telemú ulele ulu-pulu-kis te telemú. 28 Aku telemáliinga yambu te yunga numanukundu apurupa piliipaliinga bretele kene no-waenele kene nupili. We walu-sipa naa nupili. 29 Yambu te-ni Auliele-nga kangiele nimba naa piliipaliinga bretele kene waenele kene we walu-sipa num lem aku telemáliinga yu-yunu ulu buni te ‘wendu upili.’ nimba aku telemú, akiliinga sika Pulu Yili-ni “Yu-kene buni wendu upili.” nimbá, akiliinga “Numanuna apuruku piliiku kene nangi.” niker. 30 ⸤Aku-siku teku kis-silimele⸥ akiliinga eninga yambu pulele kangima tondulu naa pupili molku, kuruma kanuku liiku, mare kolemele.
31 Akiliinga-pe oliu-ni telemulu mele oliuliu ⸤numanukundu⸥ apurupu piliipu kene ⸤Auliele-ni “Nangi.” nirim langima nolkemelanje⸥ mindili nomulú ulu te naa pelka. 32 ‘Ya ma-koleana yambuma teku kis-silimelaliinga Pulu Yili-ni enini kolea-kísina liipa mundumba kene oliu wasie aku-sipa naa tipili.’ nimba Auliele-ni oliu ulu telemuluma kanupa kis piliipa kene oliu mani simbandu ulu-bunima silimú.
33 Akiliinga, nanga angmene, eni ⸤Auliele kene angenali kene tapú-toku⸥ langi nungíndu oku máku tolemele kene yambu mare wangi nokuku molku kene, wasie langi nai. 34 Yambu te engle-ni kulum lem yunga lkuna ui langi nupili. ‘Engle-ni kolupu máku topu kene tepu kis-simulú kene Pulu Yili-ni oliu pali mindili simba.’ nimba kene aku-sipa ui tepa kene mákuna pupili.
Ung ekendu we pelemú akiliinga-pe penga na eni mulungína ombu kene eni mani simbu.