PITA KUMBI-LEPALE
PITA-ni Pepá UI KUMBI-LEPA Topa Mundurum Bukele
Pita-ni Pepá Topa Mundurum Ilinga Ung-Pulu Mare
Pepá ili “Pita Kumbi-Lepale” nilimulu akili kene, “Pita Aelepale” nilimulu pepá-sele turum yili Yesos lumbili purum yi Pita, Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yi te: Pita Kumbi-Lepale 1:1, 5:1, Pita Aelepale 1:1, 1:12-15 (Jon 21:18-19), 1:16-18 (Matyu 17:1-5).
‘Krais-nga talapena-yambuma buni aulima melemele yambu kanuma ‘Krais sika.’ niku tondulu munduku piliilimili ulele mania naa pupili tondulu munduku molangi.’ nimba Pita-ni pepá ili turum. “Eni Krais-nga yambuma-ni Yesos Krais-nga temani-kaiéle alsuku mimi-siku piliangi. Yesos kolupa lomburupa ola molupa kene, “Alsupu yandu ombú.” nimba, nimba panjurum. Aku-sipa nimba panjurum mele piliiku kene ‘Yu alsupa yandu ombá.’ niku nokuku molai.” nirim.
“Sika Krais-nga yambuma-kene bunima wendu olemú akiliinga-pe aku-sipa wendu olemú bunima-ni oliu ‘Krais sika.’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu mele manda lepa kanolemú. Akiliinga, tondulu munduku piliiku molemele mele Krais alsupa ui naa upili we tondulu munduku piliiku molangi. Penga yu yandu ombá enaliinga eni méle kaluli kaiéle liingí.” nirim. Krais-nga yambuma molemuláliinga sika mindili liiku singí nomulú mele ung mare i-sipa mele nimba molemú: 2:19-23, 3:13-17, 4:1,12-19, 5:9-10.
Jon 21:15-17 akuna Yesos-ni Pitandu nimba mele: “Nanga kung-sipsipma tápu-tekunu nukunjui.” nirim ung kanili piliipaliinga Pita-ni pepá ilinga 2:25 kene 5:2-4 kene turumunje?
Ya ung-pulele pora nikem.
1:1—2:10 Oliu Pulu Yili-nga Aima Sika-Yambuma Akiliinga Ulu-Kaíma Tepu, ‘Oliu Méle Kaí Te Liimulú.’ Nimbu Piliilimulu Mélale Liimulundu Nokupu Molamili Ung Te
1
1:1-2 Pita-ni Pepále Tombandu Pulu Monjupa Turum Ungele
1 Na Pita, Yesos Krais-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yi te-ni
Pepá ili topu, Pulu Yili-ni ‘Nanga yambuma molangi.’ nimba makó turum yambuma siker.
Eni eninga kamu mulungí koleana naa molku, ya mana kolea Pondas propinj kene Gallesia propinj kene Kapadosia propinj kene Esia propinj kene Bitinia propinj kene, kolea akumanga pali lku-poning-yambuma mele molemele yambuma pepá ili topu siker.
2 Pepá topu siker yambu ima eni ui naa molangi Lapa Pulu Yili-ni eni ui ‘Yunga yambuma mulungí.’ nimba piliipa kanupa bi sipaliinga ‘Yunga yambuma.’ nimba makó turumeliinga penga muluring kene Mini ⸤Kake Tili⸥ele-ni ‘Eni Pulu Yili-nga yambu kake tílima molangi.’ nimba liipa tapunjurum. ‘Yesos Krais-nga ungele piliiku liiku teng panjiku molangi. Yunga memale-ni eni ⸤‘Pulu Yili-nga kumbi-kerina numanu kake tepa pípili molangi.’ nimba⸥ lumaye tupili.’ nimba aku-sipa liipa tapunjurum. Eni yambu aku-siku molemelema pepá ili topu siker.
⸤Pulu Yili-ni⸥ eni we kondu kolupa tepa konjulimú mele kene, ‘eni numanu waengu nipili táka-niku molangi.’ nilimú mele kene, olandupa-olandupa pupili.
1:3-12 ‘Penga Molupu Konjupu Mindi Pumulú.’ Nimbu Numanu Sipu Nokupu Molemuláliinga Pulu Yili Kape Nimbu Yunga Bili Paka Tonjamili Ung Te
3 Oliunga Auli Yesos Krais-nga Lapa Pulu Yili kape nimbu yunga bili paka tunjamili. Yu-ni oliu ‘mindili nangi.’ nilka akiliinga-pe oliu aima kondu kolupa “Naa tombu.” nimba kanupa konde tepa kene ‘Yesos Krais yambu-ónu-koleana lomburupa ola mulupili.’ nirim ulu kanili-ni Pulu Yili-ni kona mululi ulu-pulu konale oliu sirim. ⸤Yambuma-ni kangambula kona melemele mele eni aku-siku yambu konama molemele.⸥ Kona mululi ulu akili-ni oliu tepa tondulu mundunjulimáliinga ⸤‘Yu-ni ‘méle kaíma simbu.’ nimba piliilimúma pali⸥ sika simba.’ nimbu nokupu molemulu mele pora naa nimbá. 4 Oliu ‘Moya-mélema simbu.’ nimba, nimba panjurum méle akuma kis
naa lepa, kalaru te naa molupa, pora naa nimba taki-taki lepa mindi pumba méle akuma Pulu Yili-ni “Mulú-koleana ungí kene simbu.” nimba nosinjilimúma ‘Liimulú.’ nimbu, numanu sipu nokupu molemuluko. 5 “Eni simbu.” nilimú yambuma eni ‘Krais sika.’ niku tondulu munduku piliilimiláliinga Pulu Yili-nga tondulale, kuna-tapiye mele, akili-ni ‘Eni molku konjangi.’ nimba nokulemú. Penga mulú-masele pora nimbá kene ‘Tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molku kunjingí koleana memba pumba ulu kanili wendu ombá kene aima sika kamu liangi.’ nimba yunga tondulale-ni aku-sipa isili-ui nokulemú.
6 Akili piliiku kene aima numanu siku molemele, akiliinga-pe ekupu ena laye-kulunga eni-kene buni lupa-lupama wendu olemú-na numanuna mindili noku molemele. 7 Bunima wendu olemáliinga pulele i-sipa mele: Pulu Yili-ni ‘Eni sika tondulu munduku piliilimili mele kapula mola mólunje.’ nimba kanombandu ola lepa kanolemú. Eninga tondulu munduku piliili ulu akili olandupa; ku-gollu sika méle aima kaí ku-moni auli-tepa pulimú akiliinga-pe akili aima mandupa. Ku-gollale teku kis-silimele kene pora nilimú akiliinga-pe ‘Yu sika ku-gollu mola mólunje, kanamili.’ niku tepina manda leku kalemele. ⸤Aku-sipa mele,⸥ eni-kene buni wendu olemúma-ni ‘Eni sika ⸤Krais⸥ tondulu munduku piliilimili mola mólunje?’ nimba ola lepa kanupa, ‘Yesos Krais alsupa omba mokeringa angiliimba kene ⸤Pulu Yili-ni⸥ eni numanu sipa kape nimba bi paka tunjupili.’ nimba isili-ui eninga tondulu munduku piliilimili ulele aku-sipa manda lepa kanolemú. 8 ⸤Yesos Krais⸥ yu sika naa kanolemele akiliinga-pe yu numanu monjulemele. Ekupu yu sika naa kanolemele akiliinga-pe ‘Yu sika.’ niku tondulu munduku piliiku aima numanu silimele. Numanu silimele aku-mele ya mana numanu silimele mele mólu. Numanu silimele mele aima ola-kilia akiliinga anju yambumandu niku singíndu piliiku sundungí. Aima manda naa niku singí. 9 Eni ‘Krais sika.’ niku tondulu munduku piliilimiláliinga ulu-pulu akili Pulu Yili-ni eni mini pali tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, Pulu Yili yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjulemú, akiliinga ⸤aima olandupa numanu silimele⸥.
10-11 Mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, molku kunjingí kupulanum-na liipa monjulemáliinga ung mare Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni ui ⸤Krais ui naa upili⸥ niku siring. Pulu Yili-ni penga yambuma we kondu kolupa tepa liimba ulelendu ui niku siring. Niku siku kene, ‘Ulu ili te-kene wendu ombánje? ⸤Pulu Yili-ni makó turum yi-nuim⸥ Kraisele mana omba mindili nombá ulele kepe, aku temba kene ulu kaí olandupama wendu ombá mele uluma kepe, Krais-nga Minéle eninga numanuna sukundu molupa kene nimba sirim ulu kanuma nambi-sipa wendu ombánje.’ niku ⸤Krais ui naa upili⸥ yi kanuma-ni eni-enini taki-taki numanu liiku munduku walsiku, ⸤akiliinga pulele⸥ aima mimi-siku kururing. 12 ⸤Pulu Yili-ni⸥ yi kanuma-ni yunga kongun tinjiring kongun akili ‘eni-enini liipa tapunjumba kongunale mólu.’ nimba, nimba para sirim. ⸤Ulu penga wendu ombá ui niku siring ulu akuma eni molangi wendu naa urum.⸥ Ulu penga wendu ombá ui niku siring ulu akuma eni ekupu molemele yambuma ‘eninga’ niku, ui niku sinjiring. Yesos-nga kongun-yima-ni eni ekupu molemele yambuma niku silimele ungma Pulu Yili-ni ui yi kanumandu nimba sirim. Ung kanuma ⸤pe⸥ ekupu mulú-koleana Mini Kake Tili liipa mundurumeliinga tondulale-ni Krais-nga ungele anduku niku silimele yima-ni temani-kaiéle toku siring piliiring ungma. Angkellama-ni kepe ‘Eni niku silimele ungmanga puluma aima piliamili!’ niku molemele.
1:13—2:3 Ulu-Pulu-Kisma Aima Naa Tepu Pulu Yili-nga Yambu Kake Tílima Mendepulu Molamili Ung Te
13 Akiliinga, eninga numanuma ‘kongun tondulu mundupa tipili.’ niku liiku sumbi-siku, ulu tingíma mimi-siku piliiku kongnjuku teku, ‘Yesos Krais penga omba mokeringa angiliimba kene ⸤Pulu Yili-ni⸥ eni sika we kondu kolupa kene tepa konjumba.’ niku tondulu munduku piliiku nokuku molai. 14 Ungma piliiku liiku teng panjiku telemele kangambulama molku, ui eni ⸤ung ili naa piliiku⸥ walu-siku molku kene ulu-kísima numanu monjuku piliiku tiring mele ekupu aku-siku piliiku naa teai. 15 Aku-siku naa teku, “Eni nanga yambuma molangi wai.” nimba walsurum yili aima kake tipili ulu kaíma kene ulu sumbi-nílima kene mindi telemú ulu-pulele pelemú yili molemú mele eni aku-siku ‘Taki-taki Pulu Yili-nga yambuma mendepulu molamili.’ niku eni-enini Pulu Yili siku, ⸤uluma pali tingíndu⸥ eni kake tipili ⸤molku, ulu kaíma kene ulu sumbi-nílima kene teku⸥ molai. 16 Akiliinga ung te ⸤Pulu Yili-nga⸥ bukna molemú, akili i-sipa mele:
‘⸤Pulu Yili-ni nimba mele:⸥
“Na ⸤eninga⸥ Pulu Yi kake tilieli
ulu kaíma kene ulu sumbi-nílima kene mindi
tepu moliu akiliinga
eni ⸤aku-siku⸥ ‘Nanga yambuma.’ niku
numanu kake tipili molku
ulu sumbi-nili kaíma mindi teku molai.”
⸤nirim.⸥’ LLipai 11:44,45, 19:2, 20:7
nimba bukna molemú kanili piliiku kene ⸤aku-siku teku molai⸥.
1:17-21 ‘Yambuma Yandu Liambu.’ Nimba Pulu Yili-ni Méle Aima Kaí Te Sirim Ung Te (1:13—2:3 pali)
17 Eni “Tata.” niku Pulu Yili walsiku yu-kene ung nilimele yili-ni yambumanga bima piliipaliinga enini ulu telemelema naa apurupa piliilimú. Yambumanga lupa-lupa uluma apurumbandu eninga bima naa piliipa kene enini pali tilu-sipa sumbi-sipa apurulimú. “Tata.” nilimele yi kanili aku-sipa yili molemáliinga ma-koleana molku kene ‘Kolea ili oliunga sika pulu-koleale mólu. Ya ma-koleana lku-poning-yambuma molemulu.’ niku piliiku kene ‘Yu yi aima auli olandupale.’ niku yunga ungma liiku ai siku piliiku molai. 18 Yu-ni eninga nimba kene tinjirim mele piliiku kene aku-siku molai. Eni piliilimili, eninga anda-kolenalima numanu liiku naa munduku walu-siku muluring mele eni yandupa-yandupa aku-siku muluring mele ‘Munduku kelku, molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nimba ⸤Pulu Yili-ni⸥ tepa liipa wendu liirim akili ‘Wendu liambu.’ nimba kene ku-sillipa mola ku-gollu te-ni wendu naa liirim. 19 Krais-nga memi aima méle auli te-ni ⸤Pulu Yili-ni eni tepa liipa, kapula naa muluring kupulanum-na wendu liirim⸥. Krais yu irili mola úru te aima naa pili kung-sipsip walú te, yunga memale-ni aku-sipa tirim. 20 Pulu Yili-ni mulú-masele ui naa tepa kene ‘⸤Krais⸥ kongun akili tipili.’ nimba makó turum yili, ekupu molkumulu enama, ⸤Pulu Yili-ni yambumanga kot piliimba enale⸥ wendu ombá tekem enale-kene pelemú enamanga yu eninga nimba liipa tapunjupa tepa liimbandu mana mania omba mokeringa mulurum. 21 Yu-ni eninga nimba tinjirim mele piliiku kene ‘Yu yambu-ónu-koleana topa lomburupa ola monjupa ‘Yunga bili aima ola pípili.’ nirim Pulu Yili sika.’ niku tondulu munduku piliilimili. Aku tirimeliinga eni ‘Pulu Yili mendepolu sika.’ niku tondulu munduku piliiku, ‘Yu-ni “Penga tembu.” nimba, nimba panjurum mele sika temba.’ niku numanu siku nokuku molemele.
1:22-25 Oliunga Anginipilima Aima Sika Numanu Munjamili Ung Te (1:13—2:3 pali)
22 Eni ung-sikama piliiku liiku teng panjiku telemele ulu akili-ni eninga numanuma lumaye turing, numanu kake tipili molemeláliinga gólu toku ‘Angenalima numanu monjukumulu.’ naa niku, sika numanu monjulemeláliinga ekupu angenalima-kene mundu-mongna numanu aima tondulu munduku monjai. 23 Langi-bo puniena mundulimele kene mulie topa ola omba langi kona pulimú mele eni aku-sipa mele méle-teni alsupa wale tale-sipa mirim-na yambu konama molemele. Langi-bo kapula ola naa omba, omba kis lepa kolemú bole-ni eni naa mirim. Langi-bo ola omba molupa mindi pulimú akili-ni eni wale tale-sipa mirim. Langi-bo akili Pulu Yili-nga ungele; akili molupa mindi pupa kona mululi ungele; akili-ni eni wale tale-sipa mirim. 24-25 ⸤Ung akili pora naa nilimú mele ung te Pulu Yili-nga bukna molemú,⸥ akili i-sipa mele:
‘Yambuma pali era mele,
enini molku konjulemele pllawa-kuku mele.
Erama kolemú kene
pllawa-kukuma olé lepa
mana mania pulimú akiliinga-pe
Auliele-nga ungele
taki-taki lepa mindi pulimú pumba.’ Asaya 40:6-8
⸤nimba aku-sipa molemú.⸥ Ung akili eni temani-kaiéle toku siring ung kanili.